Ava peamenüü

Muudatused

Suurus jäi samaks ,  2 aasta eest
P
resümee puudub
[[Pilt:CERN-Logo.svg|pisi|179x179px|CERNi logo]]
'''CERN''' (ka '''Cern''', akronüüm prantsuskeelsest nimest ''Conseil Européen pour la Recherche Nucléaire'') ehk '''Euroopa Tuumauuringute Keskus''' (inglise The European Organization for Nuclear Research) on [[rahvusvaheline organisatsioon]], mis haldab maailma suurimat [[osakestefüüsika]] [[labor]]it. CERN asutati 1954. aastal ja asub [[Genf|Genfi]] äärelinnas Prantsusmaa ja Šveitsi piiril. Organisatsioonil on 22 liikmesriiki<ref>{{Netiviide|Autor=International Relations. CERN|URL=http://international-relations.web.cern.ch/stakeholder-relations/member-state-relations|Pealkiri=LiiikmesriigidLiikmesriigid|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=07.04.2017}}</ref>.
 
CERNiks kutsutakse ka organisatsiooni hallatavat laborit, milles töötab 2015. aasta andmete järgi 2531 töötajat ning mis võõrustab 13 794 stipendiaati, partnerit ja praktikanti<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://e-publishing.cern.ch/index.php/Annual_Report/article/view/274/232|Pealkiri=ANNUAL REPORT, Report. CERN in figures.|Väljaanne=CERN Annual Reports, [S.l.], ISSN 0304-2901.|Aeg=june 2016|Kasutatud=07.04.2017}}</ref>, lisaks külalisteadlasi umbes 608 ülikoolist ja uurimiskeskusest<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://public-archive.web.cern.ch/public-archive/en/About/Global-en.html|Pealkiri=A global endeavour|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=07.04.2017}}</ref>.
CERNi asutamise ratifitseerisid 29. septembril 1954. aastal 12 Lääne-Euroopa riiki<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://home.cern/about|Pealkiri=CERNi asutamine|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=12.07.2017}}</ref>. Akronüüm CERN saadi algsest prantsuskeelsest nimest ''Conseil Européen pour la Recherche Nucléaire'' (Euroopa Tuumauuringute Nõukogu), mis oli 1952. aastal labori ehitamise jaoks kokkupandud nõukogu nimi. Akronüüm jäi samaks peale nõukogu laiali saatmist kuigi organisatsioon sai endale nimeks ''Organisation Européenne pour la Recherche Nucléaire'' ehk Euroopa Tuumauuringute Keskus<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://home.cern/about|Pealkiri=CERNi nimi|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=12.04.2017}}</ref>.
 
CERNi esimene president oli Sir Benjamin Lockspeiser. EsimesekEsimeseks peasekretäriks oli Edoardo Amaldi, esimeseks peadirektoriks šveitsi füüsik [[Felix Bloch]]<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://cds.cern.ch/record/1730968|Pealkiri=People and things: Felix Bloch|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=12.04.2017}}</ref>.
 
Algselt uuriti keskuse [[Aatomituum|aatomituumi]], kuid nüüdseks uuritakse seal [[Osakestefüüsika|osakestefüüsikat]] keskendudes just [[Subatomaarsed osakesed|subatomaarsetele osakestele]]. CERNi opereeritavat laboratooriumi kutsutakse niisiis '''Euroopa osakestefüüsika laboratooriumiks''' (''Laboratoire européen pour la physique des particules'').
* 1995: Antivesiniku aatomite esmakordne loomine<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://home.cern/about|Pealkiri=CERN|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
* 2010: 38 antivesiniku aatomi eraldamine<ref>{{Netiviide|Autor=Thair Shaikh|URL=http://edition.cnn.com/2010/WORLD/europe/11/18/switzerland.cern.antimatter/?hpt=Mid|Pealkiri=Scientists capture antimatter atoms in particle breakthrough|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
* 2011: Antivesiniku aatomi hoidmine 15 -minutilise ajaperioodi vältel<ref>{{Netiviide|Autor=Jonathan Amos|URL=http://www.bbc.com/news/science-environment-13666892|Pealkiri=Antimatter atoms are corralled even longer|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
* 2012: 125 GeV/c<sup>2</sup> suuruse massiga [[Bosonid|bosoni]] avastamine (arvatavasti [[Higgsi boson]])<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://press.cern/press-releases/2012/07/cern-experiments-observe-particle-consistent-long-sought-higgs-boson|Pealkiri=CERN experiments observe particle consistent with long-sought Higgs boson|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
1984. aasta [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinnna]] said [[Carlo Rubbia]] ja [[Simon van der Meer]] töö eest, mille tulemuseks oli [[W- ja Z-boson|W- ja Z-bosonite]] avastamine. 1992. aastal sai Nobeli füüsikaauhinna CERNi teadlane [[Georges Charpak|George Charpak]] osakestedetektorite leituamise ning arendamise eest.
CERNis toimib kuue kiirendi ja ühe aeglusti võrgustik. Iga ahelas olev masin suurendab osakese kiirte energiat enne, kui need transporditakse katsetele või järgmise, suurema võimsusega kiirendi juurde. Tähtsamad hetkel aktiivsed masinad:
[[Pilt:Cern-accelerator-complex.svg|pisi|Kiirendikompleksi kaart]]
* Kaks lineaarkiirendit, mis genereerivad madala energiaga osakesi. LINAC 2 kiirendab prootoneid kuni 50 MeV, et sisestada neid prootoni sünkrotonradiatsiooniallika võimendisse (SSRL), ja LINAC 3 annab raskeid ioone kiirusel 4.,2 MeV/u, et neid sisestada Madalenergiagamadalenergiaga Ioonringiioonringi.
 
* Prootoni Sünkrotonradiatsiooniallikassünkrotonradiatsiooniallikas suurendab lineaarkiirendite poolt genereeritud osakeste energiat, enne, kui need suunatakse teistele kiirenditele.
* Madalenergiaga Ioonring kiirendab ioone, mis tulevad lineaarkiirendist, enne, kui need suunatakse prootoni sünkrotonradiatsiooniallikasse. See kiirendi telliti aastal 2005.
* Antiprootonite Aeglustiaeglusti, mis vähendab antiprootonite kiirust umbkaudu kümnele protsendile valguse kiirusest antiaine uurimiseks.
 
==Vaata ka==