Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 500 baiti ,  2 aasta eest
resümee puudub
 
==Elulugu ==
Weyl sündis kõrge pangaametniku perekonnas [[Hamburg]]i lähedal Elmshorni väikelinnas. Aastal [[1904]] astus ta [[Göttingeni ülikool]]i, kus temast sai [[David Hilbert]]i õpilane. [[1908]]. aastal kaitses ta [[doktorikraad]]i väitekirjaga, mille"Singuläre Integralgleichungen mit besonder Berücksichtigung des Fourierschen Integraltheorems" (juhendaja oliDavid Hilbert).<ref name="iasgro"/>. Seejärel jäi ta viieks aastaks ülikooli õppejõuna tööle. Aastatel [[1913]]. aastal kaitses ta habilatsioonitöö "Über gewöhnliche Differentialgleicklungen mit Singularitäten und die zugehörigen Entwicklungen willkürlicher Funktionen"<ref name="gro"/>. Aastatel 1913–[[1930]] töötas ta professorina [[ETH Zürich]]is, kus taüks kohtustema kolleege oli [[Albert Einstein]]iga, kes parasjagu töötas [[üldrelatiivsusteooria]] kallal.<ref name="gro"/> Weylist, kes oli tõsiselt huvitatud füüsikalistest probleemidest, sai üks esimesi Einsteini [[üldrelatiivsusteooria]] toetajaid. Ta luges kursust sellel teemal ja mõtiskles selle edasise arendamise võimaluste üle. Need mõtted pani ta kirja oma [[1918]]. aastal laineid löönud raamatus "Raum, Zeit, Materie" ('Ruum, aeg ja mateeria'<ref> H. Weyl. 1918. ''Raum, Zeit, Materie – Vorlesungen über Allgemeine Relativitätstheorie'', 8. Auflage, Springer 1993 (zuerst 1918, 5. Auflage 1922) </ref>).
 
Weyl sündis kõrge pangaametniku perekonnas [[Hamburg]]i lähedal Elmshorni väikelinnas. Aastal [[1904]] astus ta [[Göttingeni ülikool]]i, kus temast sai [[David Hilbert]]i õpilane. [[1908]]. aastal kaitses ta [[doktorikraad]]i väitekirjaga, mille juhendaja oli Hilbert<ref name="ias"/>. Seejärel jäi ta viieks aastaks ülikooli õppejõuna tööle. Aastatel [[1913]]–[[1930]] töötas ta professorina [[ETH Zürich]]is, kus ta kohtus [[Albert Einstein]]iga. Weylist, kes oli tõsiselt huvitatud füüsikalistest probleemidest, sai üks esimesi Einsteini [[üldrelatiivsusteooria]] toetajaid. Ta luges kursust sellel teemal ja mõtiskles selle edasise arendamise võimaluste üle. Need mõtted pani ta kirja oma [[1918]]. aastal laineid löönud raamatus "Raum, Zeit, Materie" ('Ruum, aeg ja mateeria'<ref> H. Weyl. 1918. ''Raum, Zeit, Materie – Vorlesungen über Allgemeine Relativitätstheorie'', 8. Auflage, Springer 1993 (zuerst 1918, 5. Auflage 1922) </ref>).
 
Aastatel [[1913]]–[[1923]] avaldas ta viis raamatut ja 40 artiklit mitmesugustel aktuaalsetel matemaatika ja füüsika teemadel, sealhulgas [[topoloogia]], [[arvuteooria]], [[matemaatiline loogika|matemaatilise loogika]], [[diferentsiaalvõrrand]]ite ja [[diferentsiaalgeomeetria]] alal, samuti [[elektromagnetlained|elektromagnetlainete]] levimise, üldrelatiivsusteooria, [[statistiline füüsika | statistilise füüsika]], [[matemaatikafilosoofia]] ja [[teadusfilosoofia]] teemal. Weyl osales paljudes aruteludes [[kvantmehaanika]] aluste arengu küsimustes, kus see on kajastatud tema teoses "Gruppentheorie und Quantenmechanik" (
 
== Teaduslik pärand ==
 
Tema paljud tööd on pühendatud [[trigonomeetriline rida|trigonomeetrilistele ridadele]] ja diferentsiaal- ja integraalvõrranditele. Weyl tõi arvuteooriasse nn [[Weyli summa]].
 
{{viited|allikad=
<ref name="ias">[https://www.ias.edu/hermann-weyl-life Hermann Weyl: Life]. ias.edu</ref>
<ref name="gro">[http://www-groups.dcs.st-and.ac.uk/history/Biographies/Weyl.html Hermann Klaus Hugo Weyl]. groups.dcs.st-and.ac.uk</ref>
}}