Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 219 baiti ,  2 aasta eest
resümee puudub
==Elulugu ==
 
Weyl sündis kõrge pangaametniku perekonnas [[Hamburg]]i lähedal Elmshorni väikelinnas. Aastal [[1904]] astus ta [[Göttingeni ülikool]]i, kus temast sai [[David Hilbert]]i õpilane. Aastal [[1908]]. aastal lõpetaskaitses ta õpingud[[doktorikraad]]i väitekirjaga, kaitsesmille Hilbertijuhendaja juhendamiseloli [[Doktoritöö|väitekirja]]Hilbert<ref janame="ias"/>. Seejärel jäi ta viieks aastaks ülikooli õppejõuna tööle. Aastatel [[1913]]–[[1930]] töötas ta professorina [[ETH Zürich]]is, kus ta kohtus [[Albert Einstein]]iga. Weylist, kes oli tõsiselt huvitatud füüsikalistest probleemidest, sai üks esimesi Einsteini [[üldrelatiivsusteooria]] toetajaid. Ta luges kursust sellel teemal ja mõtiskles selle edasise arendamise võimaluste üle. Need mõtted pani ta kirja oma [[1918]]. aastal laineid löönud raamatus "Raum, Zeit, Materie" ('Ruum, aeg ja mateeria'<ref> H. Weyl. 1918. ''Raum, Zeit, Materie – Vorlesungen über Allgemeine Relativitätstheorie'', 8. Auflage, Springer 1993 (zuerst 1918, 5. Auflage 1922) </ref>).
 
Aastatel [[1913]]–[[1923]] avaldas ta viis raamatut ja 40 artiklit mitmesugustel aktuaalsetel matemaatika ja füüsika teemadel, sealhulgas [[topoloogia]], [[arvuteooria]], [[matemaatiline loogika|matemaatilise loogika]], [[diferentsiaalvõrrand]]ite ja [[diferentsiaalgeomeetria]] alal, samuti [[elektromagnetlained|elektromagnetlainete]] levimise, üldrelatiivsusteooria, [[statistiline füüsika | statistilise füüsika]], [[matemaatikafilosoofia]] ja [[teadusfilosoofia]] teemal. Weyl osales paljudes aruteludes [[kvantmehaanika]] aluste arengu küsimustes, kus see on kajastatud tema teoses "Gruppentheorie und Quantenmechanik" (
'Rühmateooria ja kvantmehhaanika'), milles esitatud sümmeetriailmingud olid vahetult seotud [[kvantväljateooria]] ja [[aatomifüüsika]]ga<ref> H. Weyl. 1928. ''Gruppentheorie und Quantenmechanik'', Wissenschaftliche Buchgesellschaft 1977 (Nachdruck der 2. Auflage 1931, zuerst Leipzig, Hirzel 1928)</ref>.
 
[[1930]]. aastal pensionile jäänud David Hilberti soovitusel naasis Weyl Göttingeni oma õpetaja mantlipärijana.<ref name="ias"/> Aastal [[1933]], pärast [[natsism | natside]] võimuletulekut, emigreerus ta (tema abikaasa oli juudi rahvusest) [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]] ja asus tööle [[Princeton]]is asuvasse instituuti [[Institute for Advanced Study]]. Aastal [[1951]] läks ta pensionileemeriteerus ja naasis Zürichisse.<ref name="ias"/>
 
== Teaduslik pärand ==
Tema paljud tööd on pühendatud [[trigonomeetriline rida|trigonomeetrilistele ridadele]] ja diferentsiaal- ja integraalvõrranditele. Weyl tõi arvuteooriasse nn [[Weyli summa]].
 
Üks olulisemaid Weyli tõid [[algebra]] vallas puudutab [[rühmateooria]]t ja [[kompleksmuutuja funktsioonide teooria]]t, kus tema raamat "Die Idee der Riemannschen Fläche" ('Riemanni pinna idee', 1913<ref name="ias"/>) sai klassikaks – esimest korda määratleti [[Riemanni pind]] rangelt nii, et seda võis laieneda suvalisele [[muutkond|muutkonnale]]<ref> H. Weyl. 1913. ''Die Idee der Riemannschen Fläche'', Teubner 1997 (zuerst 1913, in Neuauflage mit Beiträgen von Patterson, Hulek, Hildebrandt, Remmert, Schneider; Hrsg: R. Remmert </ref>.
 
Weyli tööd rakendusliku [[lineaaralgebra]] alal andsid oma panuse matemaatika aluste ja [[matemaatiline loogika| matemaatilise loogika]] valdkonda ning olid olulised hilisema [[matemaatiline programmeerimine|matemaatilise programmeerimise]] loomisel. Oma filosoofias kuulub Weyl [[intuitsionism]]i pooldajate hulka, oma seisukohtadelt lähedane [[Henri Poincaré]]le ja [[Lёytzen Egbert Jan Brouwer]]ile.
 
Olulised on tema tööd ka [[matemaatiline füüsika|matemaatilise füüsika]] valdkonnas, kus ta varsti pärast [[üldrelatiivsusteooria]] loomist [[Albert Einstein]]i poolt hakkas tegelema [[ühtse välja teooria]]ga. Kuigi ta gravitatsiooni ja elektromagnetismi ühendada ei suutnud, on tema seisukohad [[kalibreeritud invariantsus]]est saanud suure tähelepanu osaliseks. Weyl on tuntud ka [[rühmateooria]] kasutamise pärast [[kvantmehaanika]]s, mis ilmestab [[sümmeetria|sümmeetriaideed]] füüsikas.
==Isiklikku==
[[Pilt: Hermann_and_Helene_Weyl.jpg|pisi| Hermann ja Helene Weyl (1913)]]
Tema esimene abikaasa (abielu sõlmiti 1913. aastal<ref name="ias"/>) oli filosoof ja tõlkija [[Helene Weyl]] (1893–1948), kes tõlkijana on vahendanud [[Hispaania keel|hispaaniakeelset]] kirjandust [[Saksa keel|saksa]] ja [[inglise keel]]de. Filosoofiat oli ta õppinud [[Edmund Husserl]]i käe all. Muuhulgas on ta tõlkinud [[José Ortega y Gasset]]it.
 
Hermann ja Helene Weyli poeg Fritz Joachim Weyl (1915–1977) oli matemaatik. 1950. aastal abiellus Hermann Weyl [[skulptor]] Ellen Bäriga (1902–1988)<ref name="ias"/>.
 
Weyli lähedane sõber oli [[Erwin Schrödinger]]. Nende tutvus sai alguse 1922. aastal Zürichis, kui too töötas [[Zürichi Ülikool]]is professorina.
 
== Viited ==
{{viited|allikad=
<references/>
<ref name="ias">[https://www.ias.edu/hermann-weyl-life Hermann Weyl: Life]. ias.edu</ref>
}}
 
==Välilingid==