|
== Ajalugu ==
Olustvere külaraamatukogu asutati Aleksander Kippeli, Marta Visti ja Jaan Taevere eestvedamisel 1922.–1923. aastal ja see asus [[Reegoldi koolimaja]]skoolimajas. Raamatuid korjati kokku inimeste käest.
TeadaolevaltArvatavasti hakati raamatukogu komplekteerimisega tegelema juba 1919/1920 õppeaasta lõpul kui Reegoldi koolis korraldati laste pidu, mille sissetulek läks õpilaste raamatukogu muretsemiseks. Summa oli 1056 marka ja 90 penni. Koolis oli nii õpilaste kui õpetajate raamatukogu. Raamatuid laenutasid Aleksander Kippel ja Ena Põder. RaamatuteFondis laenutamiseoli eestkolm oliriiulitäit väikeraamatuid maks.ja Fondisnende olilaenutamise kolmeest riiulitäitoli raamatuidväike maks.
Pärast 1935. aastat koliti raamatukogu Reegoldi koolimajast [[Olustvere rahvamaja|Olustvere rahvamajja]]. Sõja ajal hävitasid ja lõhkusid saksa väed ära palju raamatuid. Teemeister Arnold Tagon viis väikese osa raamatuid koju, et neid hävitamisest päästa. 1951. aastal asutati raamatukogu juurde kirjandusring, oli olemas rändraamatukogu.
Esimene inventariraamat avati 25. augustil 1949. Raamatud saadi Bibkollektorist ja liigiliselt võeti arvele enim põllumajandus, poliitilist ja ilukirjandust.
Lugejaid teenindati kirjanduse kojukandmisega. Oli olemas lugejate aktiiv, kes pidas nõupidamisi sel ajal aktuaalsetel probleemidel nagu viljavarumisperioodi läbiviimise abistamine kolhoosides, kütte kohaleveo aktsioon, valmistati heinatööde graafikuid. 1957. aastast oli raamatukogus alfabeetiline- ja süstemaatiline kataloog. 1961. aastal viidi külanõukogu Olustverest [[Tääksi]] ja raamatukogu sai endised külanõukogu ruumid. Kasutada oli kaks tuba ning 39 m².
1951. aastal asutati raamatukogu juurde kirjandusring, oli olemas rändraamatukogu.
1963. aastal moodustati raamatukogu nõukogu 5 liikmega. 1964 võeti [[Paala kool|Paala 8 kl. kooli]] raamatukogu eksemplarid arvele Olustvere raamatukogus. Organiseeriti rändraamatukogu Paala kooli juurde. Raamatukogu teeninduspiirkonna alla kuulus [[Olustvere sovhoostehnikum]], [[Paala kolhoos]], [[Paksu|Paksu küla]] ja [[Olustvere raudteejaam]]. Lugejate paremaks teenindamiseks koostati teeninduspiirkonna elanike kohta kartoteek. 1966. aastal tuli tööle Laine Leinamäe, kes oli lõpetanud [[Tallinna kultuurhariduskool]]i raamatukogunduse osakonna. Noore ja energilise töötaja eestvõtmisel korraldati arvukalt raamatuarutelusid, kohtumisi kirjanikega, lastele muinasjututunde, viktoriine, bibliograafilisi ülevaateid. Suured muutused raamatukogu elus said teoks 1991. aastal, kui ühinesid Olustvere sovhoostehnikumi raamatukogu ja külaraamatukogu. Raamatukogu asukohaks sai Olustvere lossi teine korrus nelja ruumiga, millest kaks olid lugejate kasutada. Sellest ajast alates töötab ühise katuse all kaks erinevat raamatukogu tüüpi: kooli- ja rahvaraamatukogu.
Lugejaid teenindati kirjanduse kojukandega. Oli olemas lugejate aktiiv, kes pidas nõu sellistel sel ajal aktuaalsetel teemadel nagu kolhooside abistamine viljavarumisel, kütteveo aktsioon, heinatööde graafikute koostamine.
Esimene inventariraamat avati 25. augustil 1949. Raamatud saadi Bibkollektorist ja liigiliselt võeti arvele enam põllumajanduslikku, poliitilist ja ka ilukirjandust. Raamatukogu kohta on märkmeid säilinud alates 1950. aastast. Raamatukogu asus rahvamajas ja kasutada oli 2 ruumi põrandapinnaga 48 m². Raamatukogu iga-aastane mure oli küttepuud (hankimine, lõhkumine, riitaladumine).
1957. aastast oli raamatukogus alfabeetiline- ja süstemaatiline kataloog.
1958. aastal sai raamatukogu juhatajaks Salme Siht, kes oli lõpetanud Tallinna kultuurharidusala kooli. 1966 organiseeriti rändraamatukogu Jaska osakond. Jätkus töö Olustvere sovhoostehnikumis ühiskondlike raamatukoguhoidjate kooliga. Koostati raamatukogu teeninduspiirkonna perede vihik, et paremini tundma õppida oma lugejaid. Moodustati laste raamatusõprade ring. ▼
1961. aastal viidi külanõukogu Olustverest Tääksi ja raamatukogu sai endised külanõukogu ruumid. Kasutada oli kaks tuba kogupinnaga 39 m².
Aastatel 1966–1978 oli juhatajaks Laine Leinamäe, kelle ajal toimusid raamatukogude vahelised sotsialistlikud võistlused, tähistati V.I. Lenini sajandat sünniaastapäeva raamatukogule võetud kõrgendatud kohustustega. Olustvere raamatukogu asub sotsialistlikku võistlusse Kolga-Jaani raamatukoguga.
1963. aastal moodustati viieliikmeline raamatukogu nõukogu.
Aastatel 1977–1980 sõlmiti raamatukogu ja Olustvere Sovhoostehnikumi vaheline pikaajaline koostöö leping, mille käigus võtsid mõlemad osapooled endale kohustused. Neil aastail sai raamatukogu juurde 1 toa ja köögi. Põranda pindala juba 64 m². Raamatukogus teostas remondi Olustvere Sovhoostehnikum. Tehnikum aitas ka materiaalselt 1600 rublaga. Muretses raadio ja seinakella, kardinad, laua, põrandariide. Majandi abi raamatute viimisel Paala kooli, küttepuude muretsemine. Võimaldas tasuta ruumid Jaska laenutuspunktile, muretses inventari ja tasuta transpordi. Rajooni raamatukogu poolt saadi uut mööblit, riiuleid, kataloogikapp, laenutuslaud, toole. ▼
1964. võeti Olustvere raamatukogus arvele Paala 8 kl. kooli raamatukogu eksemplarid ja organiseeriti rändraamatukogu Paala kooli juurde. Raamatukogu teeninduspiirkonna alla kuulusid Olustvere sovhoostehnikum, Paala kolhoos, Paksu küla ja Olustvere raudteejaam. Lugejate paremaks teenindamiseks koostati teeninduspiirkonna elanike kohta kartoteek.
1991. aasta oktoobris ühinesid Olustvere Sovhoostehnikumi raamatukogu ja Olustvere külaraamatukogu. Endised raamatukogu ruumid läksid omanikele tagasi ja sinna tehti omanike poolt baar nimega „Kassi baar“. Alates sellest ajast toimus lugejate teenindamine Olustvere ST raamatukogu ruumides, mis asusid lossi peahoones teisel korrusel pindalaga 80 m². Ahjusid tuli ise kütta, ruumid kõrged ja külmad. Küttepuude saamisega oli raskusi ja tihti olid need märjad. Raamatukogu hakkasid finantseerima omavalitsus ja kool, kelle raha tuli põllumajandusministeeriumist. Omavalitsuse poolt telliti ilukirjandus ja muu liigikirjandus ja kooli poolt õppekirjandus. Perioodika tellimine jagati pooleks ja nii on see toiminud väikeste muutustega tänapäevani. ▼
▲1958. aastal sai raamatukogu juhatajaks Salme Siht, kes oli lõpetanud Tallinna kultuurharidusala kooli. 1966 organiseeriti rändraamatukogu Jaska osakond. Jätkus töö Olustvere sovhoostehnikumis ühiskondlike raamatukoguhoidjate kooliga . Koostati raamatukogu teeninduspiirkonna perede vihik, et paremini tundma õppida oma lugejaid. Moodustati laste raamatusõprade ring.
1994. aasta detsembris kolis raamatukogu lossist koolimajja ja põranda pindala suurenes 80 m²'lt 120 m²'le. Lossis asus raamatukogu 32 aastat. ▼
▲Aastatel 1977–1980 sõlmiti raamatukogu ja Olustvere Sovhoostehnikumi vaheline pikaajaline koostöö lepingkoostööleping, mille käigus võtsid mõlemad osapooled endale kohustused. NeilOlustvere aastailSovhoostehnikum saiteostas raamatukoguraamatukogus juurde 1 toaremondi ja köögi. Põranda pindala juba 64 m². Raamatukogus teostas remondi Olustvere Sovhoostehnikum. Tehnikum aitas ka materiaalselt 1600 rublaga . Muretses raadio ja seinakella, kardinad, laua, põrandariide. Majandi abi raamatute viimisel Paala kooli, küttepuude muretsemine. Võimaldas tasuta ruumid Jaska laenutuspunktile, muretses inventari ja tasuta transpordi. Rajooni raamatukogu poolt saadi uut mööblit, riiuleid, kataloogikapp, laenutuslaud, toole.
Sajandivahetusega kaasnesid ka uuendused raamatukogus, saabusid esimesed arvutid (september 1998), avati internetipunkt [[Avatud Eesti Fond]]i toetusel. 1998. aastal saadi raamatukokku suur koopiamasin, millega tegid raamatukogutöötajad enamuse kooli koopiatest. 1998–2004 kasutati tarkvara KIRJASTO 3000, mille käigus viidi raamatud elektronkataloogi ja algas elektrooniline laenutamine. ▼
▲1991. aasta oktoobris ühinesid Olustvere Sovhoostehnikumi raamatukogu ja Olustvere külaraamatukogu. EndisedSellest raamatukoguajast ruumidkuni läksidtänaseni omanikeletöötab tagasiühise jakatuse sinnaall tehtikaks omanikeerinevat pooltraamatukogu baartüüpi: nimegakooli- „Kassija baar“rahvaraamatukogu. AlatesKülaraamatukogu sellestendised ajastruumid toimusläksid omanikele tagasi ja lugejate teenindamine hakkas toimuma Olustvere ST raamatukogu ruumides, mis asusid lossi peahoones , teisel korrusel , pindalaga 80 m² . Ahjusid tuli ise kütta, ruumid kõrged ja külmad. Küttepuude saamisega oli raskusi ja tihti olid need märjad. Raamatukogu hakkasid finantseerima omavalitsus ja kool, kelle raha tuli põllumajandusministeeriumist. Omavalitsuse poolt telliti ilukirjandus ja muu liigikirjandus janing kooli poolt õppekirjandus. Perioodika tellimine jagati pooleks ja nii ontoimib see toiminud väikeste muutustega tänapäevani.
2004. aastal mindi üle raamatukogu info- ja kataloogisüsteemi tarkvarale [[Raamatukogude Info- ja Kataloogisüsteem|RIKS]], mida kasutatakse tänaseni. ▼
▲1994. aasta detsembris kolis raamatukogu lossist koolimajja ja põranda pindala suurenes 80 m²'lt 120 m²'le. LossisKooliraamatukogu asusoli raamatukogulossis asunud 32 aastat.
2005. aasta oktoobrikuus ühinesid [[Suure-Jaani linn]], Suure-Jaani vald, [[Olustvere vald]] ja [[Vastemõisa vald]] ühtseks [[Suure-Jaani vald|Suure-Jaani vallaks]]. ▼
Sajandivahetus tõi kaasa infotehnoloogilised uuendused:
2007. aastal võeti Suure-Jaani valla kõigis raamatukogudes kasutusele ühtne elektrooniline lugejakaart. ▼
▲SajandivahetusegaSeptembris kaasnesid ka uuendused raamatukogus,1998 saabusid esimesed arvutid (september 1998),ja avati internetipunkt [[Avatud Eesti Fond]]iFondi toetusel. 1998. aastalLisaks saadi raamatukokku suur koopiamasin, millega tegid raamatukogutöötajad enamuse kooli koopiatest. 1998–2004 kasutati tarkvara KIRJASTO 3000, mille käigus viidi raamatud elektronkataloogi ja algas elektrooniline laenutamine.
Õisu Toiduainetetööstuskooli ühinemisega [[Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool]]iga sai raamatukogu juurde erialast õppekirjandust. Raamatukogus viivad läbi oma tunde nii Teenindus- ja Maamajanduskooli kui ka Olustvere Põhikooli õpilased. Raamatukogutunde viiakse läbi igal sügisel mõlema kooli uutele õpilastele. Raamatukogus tähistatakse lugemisaastat, vabariigi aastapäeva, raamatukogupäevi, kirjanike sünnipäevi, rahvakalendripäevi ja iga-aastaseid teemaaastaid.
▲2004. aastal mindi üle raamatukogu info- ja kataloogisüsteemi tarkvarale [[Raamatukogude Info- ja Kataloogisüsteem|RIKS ]], mida kasutatakse tänaseni.
▲2005. aasta oktoobrikuus ühinesid [[Suure-Jaani linn ]], Suure-Jaani vald, [[Olustvere vald ]] ja [[Vastemõisa vald ]] ühtseks [[Suure-Jaani vald|Suure-Jaani vallaks ]].
▲2007. aastal võeti Suure-Jaani valla kõigis raamatukogudes kasutusele ühtne elektrooniline lugejakaart.
2010. aastal viis vallavalitsus läbi reformi, millega ühendati Suure-Jaani valla raamatukogud. Raamatukogu asus juhtima ja tegevust korraldama Suure-Jaani Raamatukogu direktor.
2012 toimus koolimaja renoveerimine, mille käigus sai raamatukogu juurde neli ruumi kogupinnaga 263 m².
==Raamatukogu juhatajad==
* 1950 – Kalev
* 1951–1952 – A. Õunapuu, L. Koov
* 1953–1956 – J. Rünne
* 1957–1958 – I. Reimann, I. Kirm
* 1958–1966 – S. Siht-Arr
* 1966–1978 – L. Leinamäe
* 1979–1981 – E. Hansen
* 1981–1991 – M. Meelis
* 1987–2015 – V. Raitma
* 1981 – E. Mägi
* 2015 – R. Marjapuu
==Välislingid==
* [http://olustvererk.weebly.com/ RaamatukoguOlustvere raamatukogu kodulehekülg]
* [http://www.suure-jaani.ee/raamatukogud Suure-Jaani valla raamatukogud]
== Kirjandus ==
* Olustvere Raamatukogu kroonika
* Eesti vanim põllutöökool Olustveres : 125 aastat Eesti Aleksandrikooli asutamisest / koostaja Aimur Joandi : Tartu : Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, 2013
* <nowiki>Viljandimaa raamatukogud : [kogumik] / [koostajad: Linda Sarapuu, Mati Muru, Marge Liivakivi] : Viljandi Linnaraamatukogu, 201</nowiki>
[[Kategooria:Viljandi maakonna raamatukogud]]
[[Kategooria:Suure-Jaani vald]]
| 