'''Forvard''' kuulub [[tuletisinstrument]]ide alla.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3100/1201/2005/RTJ%203.pdf RTJ 3 FINANTSINSTRUMENDID], [[Riigi Teataja]]</ref> Forvard on kahe osapooleosalise vaheline leping, mis kohustab tulevikus lepingu osapoolilepingupooli eelnevaltvarem kokkulepitud tingimustel (nagu hind, kogus ja kauba üleandmise kuupäev<ref>[http://www.maksumaksjad.ee/modules/smartsection/item.php?itemid=1360 Finantskriis ja finantstehingute maksustamine], [[Eesti Maksumaksjate Liit]]</ref>) vastavalt müüma ja ostma finantsvara. Erinevalt futuurist ei ole forvardid standardiseeritud ning lepingu tingimused sõltuvad osapooltelepingupoolte kokkuleppest. Kuna tegu ei ole standardiseeritud instrumendiga, on forvard paindlik. Sellest tulenevalttingituna ei kaubelda forvarditega börsil, vaid järelturul (OTC turg) ehk nn üle leti turul.<ref>[http://www.investopedia.com/terms/f/forwardcontract.asp Investopedia]</ref>
==Forvardi kasutamise eesmärgid ==
Forvardeid kasutatakse peamiselt spekuleerimiseks ja riskide leevendamiseks. Forvardi müüv osapool sõlmib lepingu, et kindlustada ennast müüdava vara hinnalanguse vastu, ehk ta omandab lühikese positsiooni. Kui risk peaks realiseeruma ning vara hind langeb, on teine osapoollepingupool kohustatud selle ostma kokkulepitud hinnaga. Teine osapoolpool ehk ostja sõlmib lepingu, et kindlustada ennast ostetava vara hinnatõusu vastu, ehk ta omandab pika positsiooni. Juhul kui vara hind tõuseb, on ostev osapoollepingupool teeninud tulu, saades vara turuhinnast odavamalt. Põhimõtteliselt on ostva osapooleosalise näolpuhul tegemist spekulandiga, kes ennustab ostetava vara hinna tõusu.
Valuuta forvardeid ehk tähtpäevatehinguid kasutavad välisturul tegutsevad subjektid, et kindlustada ennast valuutariskide vastu.
==Forvardi riskid==
Kuna forvardid ei ole standardiseeritud lepingud nagu futuurid, ei kaubelda nendega börsil, vaid järelturul (OTC) ehk nn üle leti turul.<ref>[http://www.investopedia.com/terms/f/forwardcontract.asp Investopedia]</ref> Järelturul kauplemise puhul puudubpole tehingutehngu tegemisse juurestkaasatud arvelduskoda, mis börsil toimib tehingu seadusliku vahendajana ning garanteerib nii ostjale kui ka müüjale, et tehing täidetakse. Arvelduskoja puudumisega kaasneb risk, et lepingu osapooledlepingupooled ei täida oma kohustusi.<ref name="Finantsturud ja -institutsoonid">Finantsturud ja -institutsoonid. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus 2012. lk 208</ref>
