Redaktsioon: 28. september 2015, kell 09:55 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust P näpukas Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. mai 2017, kell 16:12 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
12. rida: ==Tööpõhimõte== [[Optiline kujutis]] saadakse peene [[elektronkiir]]e põrkumisel vastu ekraani, mille [[luminofoor]]iga kaetud kiht jätab elektronkiire liikumise teest nähtava jälje. ~~Elektronikahuris~~Elektronkahuris moodustunud peen suunatud elektronkiir liigub ekraanil vastavalt hälvitussüsteemi toimele. ==Koostisosad== Elektronkiiretoru koosneb [[~~elektronikahur~~Elektronkahur\|elektronkahurist]]~~ist~~, [[hälvitussüsteem]]ist, [[ekraan]]ist ja kestast (kolvist). ~~Elektronikahur~~Elektronkahur koosneb katoodist, tüürelektroodist, mille [[Pinge (elekter)\|pingega]] reguleeritakse elektronkiire voolu, ja teravustamis- ehk fokuseerimissüsteemist, mille toimel [[elektron]]id koondatakse kiireks. Hälvitussüsteem, mis paneb elektronkiire ekraanil liikuma, koosneb horisontaal- ja vertikaalhälvitussüsteemist, mille abil on võimalik kiirt juhtida igasse ekraani punkti. 83. rida: Ostsilloskoobitoru ülemine sageduspiir on küllalt kõrge. Ta on määratud elektronide lennuajaga hälvitussüsteemis ja samuti parasiitmahtuvuste ja juhtmete induktiivsuste toimega. Suurtel sagedustel jõuab hälvituspinge juba muutuda selle aja vältel, mille kestel elektronid on hälvitussüsteemis. Praktiliselt avaldub kirjeldatud nähtus elektronkiiretoru tundlikkuse vähenemises kõrgematel sagedustel. Ülemine sageduspiir on tavalistel ostsilloskoobitorudel kuni 150 MHz ja eriti kõrgetele sagedustele konstrueeritud torudel kuni 1 GHz. Valmistatakse ka mitme kiirega ostsilloskoobitorusid, mida saab kasutada mitme üheaegse protsessi jälgimiseks. Mitme kiirega ostsilloskoobitorus on ühisesse kesta paigutatud mitu ~~elektronikahurit~~elektronkahurit ja hälvitussüsteemi, kiired aga juhitakse ühisele ekraanile, kus näemegi üheaegselt jälgitavaid protsesse. ==Mustvalged kineskoobid== Kineskoopideks (inglise ''picture tube'') nimetatakse televiisorites kasutatavaid elektronkiiretorusid. Kujutise saamiseks liigub kineskoobis elektronkiir rida -realt läbi kõik ekraani punktid. Vastavalt ülekantavale kujutisele tüüritakse samaaegselt ka kiire heledust tüürelektroodile (modulaatorile) antava videosignaali pingega. Ekraanil tekivad erineva heledusega täpid, mille kogum loobki kujutise. Kiirelt liikuvate kujutiste ülekandmiseks on elektronkiire liikumise kiirus väga suur. Samal põhjusel peab ekraani järelhelenduse kestus olema piisavalt lühike (<0,l s). Sealjuures on nõudeks, et helenduv täpp oleks väike ja säilitaks oma teravuse igas ekraani punktis. Kineskoobi ekraan peab olema küllalt suur ja ristkülikulise kujuga. Et kineskoop ei kujuneks suure ekraani korral liiga pikaks, kasutatakse suuri hälvitusnurki ja seepärast kasutataksegi kineskoopides seni eranditult magnetilist hälvitussüsteemi. 95. rida: Värvikineskoobi ekraanil moodustub värviline kujutis kolme põhivärvi kooskiirgusest: punane (tähis R – ''red''), roheline (tähis G – ''green'') ja sinine (tähis B –''blue''). Igale värvusele on oma elektronkiir ja luminofoorielemendid. Eri kahurite katoodide kütteniidid on ühendatud paralleelselt, kuid iga värvi katood on eraldi välja toodud, ühine on heleduse modulaator ning ühised on ka fokuseerimiselektroodid. On olemas kaks põhitüüpi värvikineskoope: aukmaskiga ja pilumaskiga. Aukmaskiga kineskoobis paiknevad eri värvi kiirte ~~elektronikahurid~~elektronkahurid võrdkülgse kolmnurga tippudes. Ekraanil on eri värvi luminofooride mosaiik ja selle ees aukmask, mis tagab, et õiget värvi kiir satuks õiget värvi mosaiiktäpile. Mosaiiktäppide arv võrdub aukude arvuga ja mida suurem on see arv, seda teravam on tekkiv kujutis. Pilumaskkineskoobis paiknevad kolm eri värvi ~~elektronikahurit~~elektronkahurit ühes horisontaalreas, nii et ka nendest väljuvad elektronkiired on ühes tasapinnas. Ekraan koosneb eri värvi luminofooritriipudest. Need on paigutatud nii, et moodustavad kolmest triibust koosnevad triaadid RGB. Kiirte langemiseks täpselt triaadile ja ~~selliselt~~nii, et iga kiir tabaks õiget luminofoori, on ekraani sisepinnast umbes 1–5 mm kaugusel pilumask. See on metall-leht, milles iga triaadi kohal on pilu. Pilud ja neile vastavad triaadid paiknevad astmeliselt. Luminofoor võib ekraanil paikneda ka ribadena. Normaalsel vaatamiskaugusel triaadide värvused liituvad ja silm tajub neid sõltuvalt eri värvi triipude heleduse vahekorrast mingi kindla värvusena. Hälvitusmähised paigaldab ja reguleerib kineskoopide valmistaja, ainult korrigeerimismagneteid kineskoobi kaelal reguleerib teleri valmistaja.

Elektronkiiretoru: erinevus redaktsioonide vahel