Hermann Weyl: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
4. rida:
==Elulugu ==
 
Weyl sündis kõrge pangaametniku perekonnas. Aastal [[1904]] astus ta [[Göttingeni ülikool]]i, kus temast sai [[David Hilbert]]i õpilane. Aastal [[1908]]. aastal lõpetas ta õpingud, kaitses [[Doktoritöö|väitekirja]] ja jäi viieks aastaks tööle ülikooli õppejõuna tööle. Aastatel [[1913]]–[[1930]] töötas ta professorina [[ETH Zürich]]is, kus ta kohtus [[Albert Einstein]]iga. Weylist, kes oli tõsiselt huvitatud füüsikalistest probleemidest, sai üks esimesi Einsteini [[üldrelatiivsusteooria]] toetajaid. Ta luges kursust sellel teemal ja mõtiskles selle edasise arendamise võimaluste üle. Need mõtted pani ta kirja oma [[1918]]. aastal laineid löönud raamatus "Raum, Zeit, Materie" ('Ruum, aeg ja mateeria'<ref> H. Weyl. 1918. ''Raum, Zeit, Materie – Vorlesungen über Allgemeine Relativitätstheorie'', 8. Auflage, Springer 1993 (zuerst 1918, 5. Auflage 1922) </ref>).
 
Aastatel [[1913]]–[[1923]] avaldas ta viis raamatut ja 40 artiklit mitmesugustel aktuaalsetel matemaatika ja füüsika teemadel, sealhulgas [[topoloogia]], [[arvuteooria]], [[matemaatiline loogika|matemaatilise loogika]], [[diferentsiaalvõrrand]]ite ja [[diferentsiaalgeomeetria]] alal, samuti [[elektromagnetlained|elektromagnetlainete]] levimise, üldrelatiivsusteooria, [[statistiline füüsika | statistilise füüsika]], [[matemaatikafilosoofia]] ja [[teadusfilosoofia]] teemal. Weyl osales paljudes aruteludes [[kvantmehaanika]] aluste arengu küsimustes, kus see on kajastatud tema teoses "Gruppentheorie und Quantenmechanik" (