Erinevus lehekülje "Tallinna börs" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
'''Nasdaq Tallinna börs''' (asutamisaegne nimi '''Tallinna Väärtpaberibörs''') on [[Tallinn]]as tegutsev [[väärtpaberibörs]], mis on ainus reguleeritud [[väärtpaber]]ite [[järelturg]] [[Eesti]]s. [[Börs]] viib kokku [[raha]] paigutavad [[Investor|investorid]], [[Kapital|kapitali]] kaasata soovivad [[Ettevõte|ettevõtted]] ning börsi liikmed, kes vahendavad investorite väärtpaberitehinguid ühtses elektroonilises kauplemissüsteemis.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/bors/ettevottest/nasdaq-omx-tallinn/|Pealkiri=Nasdaq Tallinn ja Eesti Väärtpaberikeskus|Väljaanne=Nasdaq Baltic kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref> Turu ametlik kauplemisvaluuta on [[euro]].<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/meie-teenused/kauplemismudel/hinnasamm-ja/|Pealkiri=Ametlik kauplemisvaluuta|Väljaanne=Nasdaq Baltic kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref>
 
Tallinna börs kuulub 2008. aastast rahvusvahelisse [[NASDAQ|Nasdaq-i]] gruppikontserni, mis korraldab börside tegevust [[Eesti|Eestis]], [[Läti|Lätis]], [[Leedu|Leedus]], [[Soome|Soomes]], [[Rootsi|Rootsis]], [[Taani|Taanis]], [[Island|Islandil]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]]. Tallinna börs kuulub [[Nasdaq OMX Riga|Riia]] ja [[NASDAQ OMX Vilniuse börs|Vilniuse]] börsiga ühise [[Balti väärtpaberiturg|NASDAQ Balti väärtpaberituru]] alla.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/meie-teenused/noteerimine/|Pealkiri=Väärtpaberite noteerimine|Väljaanne=Nasdaq Baltic kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/bors/ettevottest/|Pealkiri=Balti väärtpaberiturg|Väljaanne=Nasdaq Baltic kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref>
 
Tallinna börsi üldindeks on [[OMX Tallinn]], millesse kuuluvad kõik põhi- ja lisanimekirja aktsiad. Indeks iseloomustab kõigi noteeritud [[Aktsia|aktsiate]] hindade keskmist muutust võrreldes[[3. juuni]] [[1996]]. aasta [[3. juuni]] tasemega (algväärtuseksalgväärtus oli 100 punkti).<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.bloomberg.com/quote/TALSE:IND|Pealkiri=TALSE:IND|Väljaanne=Bloomberg kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref>
==Ajalugu==
 
Tallinna börsi eelkäijakseelkäija on 1920. aastal loodud [[Tallinna fondibörs]], mille ülesanne oli välisvaluuta- ja väärtpaberikursside fikseerimine. [[Kurss|Kursse]] noteeris börsi [[noteerimiskomisjon]], kuhu kuulusid [[Pank|pankade]] esindajad. Fondibörs likvideeriti märtsis 1941, kui [[Nõukogude Liit]]<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/bors/ettevottest/nasdaq-omx-tallinn/ajalugu/|Pealkiri=Ajalugu|Väljaanne=Nasdaq Baltic kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref> okupeeris Eesti Vabariigi.
 
Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti riigi iseseisvuse taastamist]] 1991. aastal olid väärtpaberituru taaskäivitamises olulisemateksolulisimateks sündmusteks erastamisprotsess ja seadusandliku baasi loomine. Üks tähtsamaid uutest seadustest oli 1993. aastal vastu võetud [[väärtpaberituru seadus]], mismillega sätestassätestati turu toimimiseks vajaminevad organid ja väärtpaberitoimingud. Samuti oli oluline 1994. aastal vastu võetud [[investeerimisfondide seadus]]. 1994. aastaks olid toimunudoli esimesedpangandussfäär korrastumisedmõnevõrra pangandussfääriskorrastunud, mille käigus jäid ellupüsima konkurentsivõimelisemad turuosalised. Märgatavalt oli kasvanud huvi väärtpaberitehingute vastu, mis andis turuosalistele impulsiajendi reguleeritud väärtpaberituru loomiseks Eestis.<ref name=":2" />
 
1994. aastal käivitasidasutasid turuosalised elektroonilise väärtpaberite süsteemi loomiseks Eesti Väärtpaberikeskuse (asutamisel nimega Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium). Asutajateks olid seitse Eesti [[Kommertspank|kommertspanka]], [[rahandusministeerium]], [[Eesti Pank]] ja [[Hüvitusfond]]. Väärtpaberikeskuse edukas käivitamine võimaldas luua elektroonilisel kauplemissüsteemil põhineva reguleeritud järelturu, mille tarvis asutati 19. aprillil 1995 Tallinna börs.<ref name=":2" /> Börsi asutajaliikmedasutasid olid 10kümme kommertspanka, üheksa maaklerfirmat, Hüvitusfond, Eesti Pank ja Rahandusministeeriumrahandusministeerium (igaüks võrdse osakaaluga). Börs avati kauplemiseks 31. mail 1996, mil oli noteeritud 11 väärtpaberit.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.e-register.ee/et/evk/ettevottest|Pealkiri=Eesti Väärtpaberikeskuse ajalugu|Väljaanne=Eesti Väärtpaberikeskuse kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref> [[Aktsionär|Aktsionäre]] oli Tallinna Väärtpaberibörsil 22, liikmeid 13 ning börsi aktsiakapital oli 2,3 miljonit [[Eesti kroon|krooni]]. Võeti kasutusele börsiindeksi [[TALSE]], mille algväärtuseksalgväärtus oli 100 punkti. Esimese tehingu börsil tegi tollane president [[Lennart Meri]].<ref name=":3">{{Netiviide|Autor=|URL=https://fp.lhv.ee/news/4988583?locale=et|Pealkiri=Tallinna börs 20!|Väljaanne=LHV Finantsportaal|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref>
 
Börsi algus oli vaevaline, sest poolteist kuud pärast kauplemise algust langes indeks TALSE ajaloo madalaimale tasemele – 84,24 punktile. Börsi populaarsus rahva seas siiski kasvas ning 1997. aasta suveks oli selle kasv väga suur. TALSE kaheksa kuu kasvuks oli 207%. Inimesed võtsid aktsiate tagatisel ka [[Laen|laenu]], et aktsiate hinnatõusust osa saada. Börsile viidi ka riigi raha, sest polnud seadust, mis oleks otseselt seda keelakskeelanud. 29. augustil saavutas TALSE indeks TALSE oma ajaloo kõrgeima taseme – 492,97 punkti, enne kui see aasta lõpuks ligi poole võrra ja hiljem veelgi langes. Madalseis kestis aastaid, mis olisai aga saatuslikuks näiteks mitmele väikepangale, kes olid ennast börsibuumi ajal end virtuaalse raha ja reaalsete kohustustega üle koormanud.<ref name=":3" />
 
2000. aasta oktoobris moodustasid Tallinna börs ja Eesti Väärtpaberikeskus kahe ettevõtte baasil ühtse grupikontserni. Aprillis 2001 omandas grupiskontsernis strateegilise osaluse Soome [[HEX grupp|HEX kontsern]]. Kauplemine Eesti aktsiatega HEX-i kauplemiskeskkonnas algas 25. veebruaril 2002. aastal. Tallinna börsi ja Eesti Väärtpaberikeskust ühendava grupikontserni nimeks sai HEX Tallinn. Seisuga 1. juuli 2003 olid kõikide Eestis tegutsevate aktsiaseltside aktsiad arvel Eesti väärtpaberite keskregistris, mille haldajakshaldaja oli Eesti Väärtpaberikeskus. Keskne elektrooniline register lisas Eesti ettevõtluskeskkonnale usaldusväärsust ja läbipaistvust.<ref name=":2" />
 
4. septembril 2003 alustas tegevust Soome ja Rootsi juhtivate väärtpaberituru ettevõtete ühinemise tulemusena sündinud [[OMHEX]], millest sai uus HEX Tallinna emaettevõte. 2004. aastal võttis OMHEX-i gruppkontsern kasutusele uue kaubamärgi OMX. Hakati kasutama [[SAXESS]]-i kauplemissüsteemi ning ühtlustati kauplemisreeglid NOREX'-i reeglitega. Seoses Vilniuse börsi erastamisega kuulusid OMX-i gruppikontserni kõik kolm Balti börsi, mis lõi eeldused [[Balti Väärtpaberiturg|Balti ühisturu]] tekkeks. Eesti, Läti ja Leedu börsidbörs panid käivitasidaluse ühtseühtsele Balti nimekirjanimekirjale, Balti indeksiindeksile ja börsiinfo interneti leheküljeleheküljele.<ref name=":2" />
 
26. aprillil 2005 ületas Balti börside indeks BALTIX sümboolse 500 punkti taseme, tõustes alates aasta algusest 18,9%. Samal aastal töötati [[Finantsinspektsioon|finantsinspektsiooni]] ja Tallinna Börsibörsi eestvedamisel välja „[[Hea ühingujuhtimise tava]]”, mis andis börsil noteeritud ettevõtetele käitumisjuhised ning aitas lahendada huvide konflikte.<ref name=":3" /> 2007. aastal avati Baltimaades [[alternatiivturg]] "[[Nasdaq First North|First North]]" ning ühtlustati Balti börside turupraktikad [[Finantsinstrument|finantsinstrumentide]] turgude direktiiviga.<ref name=":2" />
 
2008. aasta alguses viis NASDAQ Stock Market lõpule liitumise [[Baltimaad|Balti]]- ja [[Põhjamaad|Põhjamaade]] börsigrupigabörsikontserniga OMX AB. Liitumise tulemusena tekkis maailma suurim börsiettevõte NASDAQ OMX Group. OMX Tallinnast sai NASDAQ OMX Tallinn. Järgnevatel aastatel suurendas NASDAQ pidevalt oma osalust NASDAQ OMX Tallinnas, saades kahe aasta pärast Tallinna börsi ainuomanikuks.<ref name=":3" />
 
2008. aasta lõpus Eestit tabanud [[majanduskriis]] viis varjusurma kogu [[Finantssektor|finantssektori]]. Erinevalt kümmekond aastat varem toimunud krahhist, mis puudutas vahetult aktsiaturgu, kannatas seekord [[kinnisvarasektor]].<ref name=":3" /> Väärtpaberiturule jõudis pessimism varem kui [[Reaalmajandus|reaalmajanduse]] statistikasse, kajastudes börsiindeksite enam kui 60% languses.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.e-register.ee/et/evk/uudiskiri/eesti-vaartpaberiturg-2008-aastal/|Pealkiri=Eesti väärtpaberiturg 2008. aastal|Väljaanne=Eesti Väärtpaberikeskuse kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref> 2010. aastal majandus kasvas ja Tallinna börs tegi läbi aegade suurima tõusu – 73%. See oli parim tulemus nii [[Euroopa]] börsidel kui ka Tallinna börsi 15 aasta pikkuses ajaloos.<ref name=":3" />
 
==Väärtpaberiturgude struktuur==
Kuna Nasdaq Tallinna börs kuulub Balti ühise väärtpaberituru alla, sisaldab ta Riia ja Vilniuse börsiga ühiseid väärtpaberinimekirju, ühiseidja indekseid ning tagab investoritele lihtsustatud ligipääsu kõigile Baltimaades noteeritud või kaubeldavatele väärtpaberitele. Väärtpaberiturud jagunevad reguleeritud turuks ningja alternatiivturuks.<ref name=":4">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/meie-teenused/kauplemismudel/balti-turu-struktuur-4/|Pealkiri=Balti turu struktuur|Väljaanne=Nasdaq Baltic kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref>
 
=== Reguleeritud turg ===
====Põhinimekiri====
 
[[Põhinimekiri]] on väärtpaberibörs, milles kaubeldakse noteeritud väärtpaberitega. Väärtpaberibörs on investorite jaoks kõige usaldusväärsem, sest selles on ettevõtetele kehtestatud kõige rangemad nõuded nii börsile tulekuks (ehk noteerimiseks) kui ka edaspidiseks käitumiseks.<ref name=":1" /> Nasdaq Tallinna põhinimekirja kandmiseks peab ettevõte olema tegutsenud oma põhitegevusalal vähemalt 3kolm aastat, olema majanduslikult jätkusuutlik, omama turuväärtust vähemalt 4 miljoni euro ulatuses, ja avalikustama teavet vastavalt rahvusvahelise finantsaruandluse standarditelestandardite ningalusel. Lisaks peab avalikkuse hulka kuuluvate investorite omanduses peab olema vähemalt 25% aktsiatest ([[free float|''free float'']]) või 10 miljoni euro väärtuses aktsiaid.<ref name=":4" />
 
Nasdaq Tallinna põhinimekirjas on 2017. aasta mai seisuga noteeritud 14 ettevõtet:<ref name=":5">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/market/?pg=issuers|Pealkiri=Emitendid|Väljaanne=Nasdaq Baltic kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref>
====Lisanimekiri====
 
[[Lisanimekiri]] on mõeldud kiire kasvuga ja riskantsematele ettevõtetele ning sellelesinna pääsemiseks on reeglid mõnevõrra leebemad. Näiteks ei pea lisanimekirja ettevõtetel olema 3-aastast tegutsemisajalugu, samuti on madalamadleebemad kapitalinõuded. Teabe avalikustamisel ja investoritega suhtlemisel kehtivad lisanimekirjas kaubeldavatele ettevõtetele börsiettevõtetega samad nõuded.<ref name=":1" />
 
Nasdaq Tallinna lisanimekirjas on 2017. aasta mai seisuga kaks ettevõtet:<ref name=":5" />
 
====Võlakirjanimekiri====
[[Võlakirjade nimekiri|Võlakirjade nimekirjaVõlakirjanimekirja]] on koondatud võlakirjainstrumendid, mis hõlmavad erinevate tähtaegadega ettevõtete [[Võlakiri|võlakirju]] ja [[Hüpoteekobligatsioon|hüpoteekobligatsioone]].<ref name=":4" />
 
Nasdaq Tallinna võlakirjanimekirjas on 2017. aasta mai seisuga noteeritud kolm võlakirjaemissiooni:<ref name=":5" />
===Alternatiivturg First North===
 
[[Nasdaq First North]] on [[alternatiivturg]] (ehk reguleerimata turg), kus ettevõtetele ei seata kauplemiseks rangeid nõudeid ja ka teabe avalikustamise osasnõuded on nõuded madalamad.<ref name=":1" /> Alternatiivturul kaubeldavad ettevõtted on kohustatud järgima alternatiivturu First North reglementi, mitte reguleeritud turu ega börsi reglementioma.<ref name=":4" /> Investorite huvid on sellel turul kõige vähem kaitstud, seega on see kõige riskantsem turg. Alternatiivturg on mõeldud eelkõige ettevõtetele, kes soovivad kaasata investorite kapitali, kuid nad ei vasta põhinimekirjas noteerimiseks või lisanimekirjas kauplemiseks esitatavatele rangetele nõuetele või peavad nende täitmist liiga koormavatekskoormavaks.<ref name=":1" />
 
Nasdaq Tallinna alternatiivturul on 2017. aasta mai seisuga kaks ettevõtet:<ref name=":5" />
 
==Kauplemispäev==
Kauplemispäeva struktuur on alljärgnev:.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/meie-teenused/kauplemismudel/kauplemispaev-2/|Pealkiri=Kauplemispäev|Väljaanne=Nasdaq Baltic kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=03.05.2017}}</ref>
{| class="wikitable"
|-
|}
 
== Kauplemise süsteemidKauplemissüsteemid ==
[[INET|Kauplemissüsteem INET]] on börsitehnoloogia, mis on mõeldud aktsiatega kauplemiseks. Kõik Nasdaq-i aktsiaturud üle maailma kasutavad seda.
 
Nasdaq Tallinna, Riia ja Vilniuse börsidelbörsil on kasutusel kaks kauplemissüsteemi: INET Nordic ja Genium INET.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.nasdaqbaltic.com/et/meie-teenused/kauplemismudel/kauplemismeetodid-3/|Pealkiri=Kauplemismeetodid|Väljaanne=Nasdaq Baltic kodulehekülg|Aeg=|Kasutatud=04.05.2017}}</ref>
* [[INET Nordic]] - elektrooniline kauplemissüsteem aktsiate ja fondiosakutega kauplemiseks Põhja- ja Baltimaades.
* [[Genium INET]] - elektrooniline kauplemissüsteem fikseeritud tootlusega väärtpaberite, tuletisinstrumentidega ning toorainetega kauplemiseks ning tavapärasest erinevate kauplemisprotseduuride läbiviimiseks
 
==Endisi börsiettevõtteid==
*[[Tallinna fondibörs]], aastal 1920 asutatud börs, Tallinna Väärtpaberibörsi kaudne eellane
*[[OMX Tallinn]], lühendatult '''OMXT''', varasema nimega '''TALSE''', Tallinna börsiindeks
*[[Eesti Väärtpaberikeskus]], algseltvarasema nimega Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium
*[[HEX Tallinn]]
*[[OMHEX]]
2

muudatust