Erinevus lehekülje "Jäätmekütus" redaktsioonide vahel

Lisatud 195 baiti ,  3 aasta eest
P
Korrastasin skripti abil viiteid
P
P (Korrastasin skripti abil viiteid)
[[Pilt: Mixed municipal waste.JPG|pisi|Segaolmejäätmed]]
'''Jäätmekütuseks''' (inglise keeles ''refuse-derived fuel'') nimetatakse enamasti [[olmejäätmed|olmejäätmetest]] valmistatud kindlate omadustega (tükisuurus, [[tihedus]], koostis) [[kütus]]t<ref name="''esimene''>[http://www.ttu.ee/public/m/Mehaanikateaduskond/Instituudid/soojustehnika-instituut/oppematerjalid/kyte-ventilatsioon/10.Jaatmekutus.pdf], ''Jäätmekütus''. TTÜ, soojustehnika instituut" </ref>.
[[Tootmisprotsess]] kujutab endast segaolmejäätmetest [[metall]]i ja bioloogiliste jäätmete eraldamist mehhaanilis-bioloogilise töötluse teel. [[Metall]]id suunatakse [[taaskasutus]]se ja [[anaeroobne lagunemine|anaeroobselt]] või [[aeroobne lagunemine|aeroobselt]] lagunevad [[jäätmed]], nagu toidujäätmed, stabiliseeritakse [[kompost|komposteerimise]] teel või suunatakse [[bioreaktor]]isse, kus toodetakse [[biogaas]]i.
Põletamisele minevad jäätmed peenestatakse ja töödeldakse sõltuvalt [[kütus]]e tarbija nõudmisest.
 
==Tehnoloogia==
Vastavalt [[jäätmed|jäätmete]] sorteeritusele, eelnevale ettevalmistusele ja töötlemisele jagatakse [[jäätmed|jäätmete]] kui [[kütus]]e kasutamine kaheks<ref name="''teine''>[[http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=123879/Lep480L210305.pdf], ''Tehnilis-majanduslik hinnang Eestis''. TTÜ, soojustehnika" instituut</ref>:
 
*Masspõletus (''incineration'') – kogu jäätmete mass suunatakse esialgsel kujul põletusahjudesse. Põletatakse segaolmejäätmeid, samuti tööstus- ja ehitus- ja lammutusjäätmeid. Jäätmeid pole eelnevalt sorteeritud ega töödeldud, eemaldatud on vaid suuremad mittepõlevad esemed.
Jäätmekütuse kasutamisel tuleb arvestada mitmete faktoritega, peavad leiduma nii tootjad kui tarbijad, sobivad jäätmed tuleb koguda, töödelda ja ladustada, mis vajavad lisakulutusi. Jäätmekütuse kasutamiseks on energiat tootvatel ettevõtetel vaja teha tehnoloogilisi uuendusi, mis nõuavad omakorda investeeringuid.
Ettevõttele peavad investeeringute ja täiendavate kulutuste tegemiseks olema tagatud piisavad jäätmekütuseks sobivate jäätmete kogused
<ref name="''kolmas''>" [https://www.riigiteataja.ee/akt/232285], ''Üleriigiline jäätmekava''. Riigiteataja</ref>.
 
==Põletamine==
 
[[Pilt: Sopförbränningsanläggningen på Spillepengen, Malmö.jpg|pisi|Jäätmepõletusjaam Rootsis Malmö linnas]]
Jäätmekütust on võimalik põletada ka koos teiste kütustega. Jäätmekütuse põletamisprotsess näeb kokkuvõtlikult välja selline<ref name="''viies''>" [http://www.ttu.ee/public/m/Mehaanikateaduskond/Instituudid/soojustehnika-instituut/oppematerjalid/kyte-ventilatsioon/10.Jaatmekutus.pdf], ''Soojustehnika''. TTÜ</ref>:
 
*Jäätmete eeltöötlemine põletusseadme koldesse sisestamiseks.
Modernne põletusseade on suuteline soojus- ja elektrienergiat tootma kõrge kasuteguriga, tagades ühtlasi ka heitgaaside ja lendtuha efektiivse puhastuse ja jäätmemahtude suuremahulise kahanemise, konverteerides jäätmed minimaalse keskkonnamõjuga inertseks tuhaks. Põletusahjud on spetsiaalselt projekteeritud ja varustatud kolde- ja lendtuha ja suitsugaaside puhastamise seadmetega.
 
Üldiselt liigitatakse jäätmepõletusseadmeid<ref name="''viies''>" [http://www.ttu.ee/public/m/Mehaanikateaduskond/Instituudid/soojustehnika-instituut/oppematerjalid/kyte-ventilatsioon/10.Jaatmekutus.pdf], ''Soojustehnika''. TTÜ</ref>:
 
*kasutatava seadme tootmisvõimsuse järgi,
 
Eestis on jäätmepõletuse nõuded määratud keskkonnaministri määrusega „Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“
<ref name="''kuues''" />:
<ref name=''kuues''> [https://www.riigiteataja.ee/akt/770460], ''Jäätmepõletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded''. Riigiteataja</ref>:
 
*Oluline on saavutada vastav põlemistase, mis tagab põlemisel tekkinud orgaanilise süsiniku üldsisalduse alla 3% või kuumutuskao alla 5% aine kuivmassist.
*Iga põletusseade peab olema varustatud minimaalselt ühe lisapõletiga, mis peab garanteerima põlemisgaaside nõutava temperatuuri põletusahjus. Temperatuur ei tohi langeda alla 850 ºC.
 
*Tehas tuleb projekteerida, ehitada ja varustada ning tehast tuleb käitada nii, et oleks välditud sellise heite õhkupääsemine, mis põhjustab märkimisväärset [[õhusaastus|õhusaastet]] maapinna lähedal. Eelkõige tuleb põlemisgaasid väljutada juhindudes „Välisõhu kaitse seaduse“<ref name="''seitsmes''>" [https://www.riigiteataja.ee/akt/874386], „Välisõhu kaitse seadus“. Riigiteataja</ref> nõuetest korstna kaudu, mille kõrgus tagab inimese tervise ja keskkonna kaitse.
 
*Jäätmete põletamisel või koospõletamisel tekkiv [[soojus]] tuleb ära kasutada võimalikult suures ulatuses.
Samuti on jäätmekütust võimalik kasutada näiteks [[tsement]]i, fibo plokki ja muid ehitusmaterjale tootvates ettevõtetes.
 
*2011. aastal avati Tallinnas Suur-Sõjamäel [[Rootsi]] ettevõtte Ragn-Sells jäätmekütusetehas. Tehas on võimeline käitlema kuni 120 000 tonni jäätmeid aastas, mis moodustab ligikaudu kolmandiku Eesti aastasest olmejäätmete kogusest. Tehases kasutatavad kõrgtehnoloogilised seadmed on ainulaadsed nii terves Baltikumis kui ka [[Skandinaavia]]s<ref name="''kaheksas''>" [http://www.ragnsells.ee/index.php?article_id=98&page=119&action=article&], „Suur-Sõjamäe jäätmekütusetehas“. Ragn-Sells</ref>.
 
*Jäätmekütuse tootmisega tegeleb ka Tallinna Jäätmete Taaskasutuse AS, tootlikkusega 120 000 tonni segaolmejäätmeid aastas, kuid ekspordib oma toodangu [[Läti]] Cemexi kontserni kuuluvasse Brocēne tsemenditehasesse<ref name="''üheksas''>" [http://www.tallinnapostimees.ee/225718/tallinna-prugila-muub-jaatmed-latlastele-kutteks/], „Tallinna Jäätmete Taaskasutuse AS“. Postimees</ref>.
 
*Jäätmekütust kasutab [[alternatiivkütus]]ena Eestis AS Kunda Nordic Tsement oma pöördahjudes, tekkinud [[tuhk]] kasutatakse ära [[tsement|tsemendi]]tootmise<ref name="''kümnes''>" [http://www.virumaateataja.ee/535338/kunda-nordic-tsement-jatkab-jaatmekutuste-kasutamist/], „Kunda Nordic Tsement“. Virumaa Teataja</ref> komponendina.
 
*Eesti Energia rajas [[Iru soojuselektrijaam|Iru elektrijaama]] 2013. aastal nüüdisaegse jäätmeenergiaploki, mis toodab elektrit ja soojust segaolemejäätmetest, võimsusega 25 tonni olmejäätmeid tunnis.<ref name="''üheteistkümnes''> [https://www.energia.ee/et/organisatsioon/iru], „Iru elektrijaam". Eesti Energia</ref>.
 
==Tootmisprotsess Tallinna Ragn-Sellsi tehase näitel==
Ettevõte Ragn-Sells kasutab Tallinna tootmisjaamas järgnevaid protsesse<ref name="''neljas''>" [http://www.keskkonnakorraldus.ee/failid/RagnSells/Aruanne/RS_jaatmetehase_KMH_aruanne.pdf], ''Ragn-Sells jäätmetehase aruanne''. Ragn-Sells</ref>:
 
[[Pilt: Industrialshredder.jpg|pisi|Purusti ja granulaator]]
Jäätmekütuse tootmine ja kasutamine elektri- ja soojusenergia tootmiseks on paljudes [[Euroopa riigid|Euroopa riikid]]es laialdaselt levinud.
Hinnanguliselt on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] üle 50 jäätmekütust tootva tehase.
[[Austria]], [[Soome]], [[Saksamaa]], [[Itaalia]], [[Holland]] ja [[Suurbritannia]] kuuluvad suurimate tootjate hulka<ref name="''kaheteistkümnes''>" [http://ec.europa.eu/environment/waste/studies/pdf/rdf.pdf], „EL uuring“. EC Europa</ref>.
 
==Viited==
{{viited|allikad=
{{Viited}}
<ref name="''esimene''">[http://www.ttu.ee/public/m/Mehaanikateaduskond/Instituudid/soojustehnika-instituut/oppematerjalid/kyte-ventilatsioon/10.Jaatmekutus.pdf], ''Jäätmekütus''. TTÜ, soojustehnika instituut</ref>
<ref name="''teine''">[[http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=123879/Lep480L210305.pdf], ''Tehnilis-majanduslik hinnang Eestis''. TTÜ, soojustehnika instituut</ref>
<ref name="''kolmas''">[https://www.riigiteataja.ee/akt/232285], ''Üleriigiline jäätmekava''. Riigiteataja</ref>
<ref name="''viies''">[http://www.ttu.ee/public/m/Mehaanikateaduskond/Instituudid/soojustehnika-instituut/oppematerjalid/kyte-ventilatsioon/10.Jaatmekutus.pdf], ''Soojustehnika''. TTÜ</ref>
<ref name="''kuues''"> [https://www.riigiteataja.ee/akt/770460], ''Jäätmepõletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded''. Riigiteataja</ref>:
<ref name="''seitsmes''">[https://www.riigiteataja.ee/akt/874386], „Välisõhu kaitse seadus“. Riigiteataja</ref>
<ref name="''kaheksas''">[http://www.ragnsells.ee/index.php?article_id=98&page=119&action=article&], „Suur-Sõjamäe jäätmekütusetehas“. Ragn-Sells</ref>
<ref name="''üheksas''">[http://www.tallinnapostimees.ee/225718/tallinna-prugila-muub-jaatmed-latlastele-kutteks/], „Tallinna Jäätmete Taaskasutuse AS“. Postimees</ref>
<ref name="''kümnes''">[http://www.virumaateataja.ee/535338/kunda-nordic-tsement-jatkab-jaatmekutuste-kasutamist/], „Kunda Nordic Tsement“. Virumaa Teataja</ref>
<ref name="''üheteistkümnes''">[https://www.energia.ee/et/organisatsioon/iru], „Iru elektrijaam". Eesti Energia</ref>
<ref name="''neljas''">[http://www.keskkonnakorraldus.ee/failid/RagnSells/Aruanne/RS_jaatmetehase_KMH_aruanne.pdf], ''Ragn-Sells jäätmetehase aruanne''. Ragn-Sells</ref>
<ref name="''kaheteistkümnes''">[http://ec.europa.eu/environment/waste/studies/pdf/rdf.pdf], „EL uuring“. EC Europa</ref>
}}
 
[[Kategooria:Kütused]]
75 786

muudatust