Faktuur (muusika): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
6. rida:
Eraldatakse ühe- ja mitmehäälset faktuuri. Mitmehäälset faktuuri on kahte liiki: [[homofoonia|homofooniline]] ja [[polüfoonia|polüfooniline]].
Homofoonilises faktuuris on võimalik eraldada juhtivat häält (sageli on selleks meloodia) saatehäältest ehk saatest. Juhtiva hääle kõrval moodustavad homofoonilise faktuuri funktsionaalne bass ja vähem iseseisvad saatehääled. Homofoonilise faktuuri erikujuks on harmooniline faktuur, milles kõik hääled liiguvad ühesuguses rütmis akordidena.
11. rida ⟶ 12. rida:
Üheks tavalisemaks faktuuri mitmekesistamise võtteks on [[figuratsioon]]: rütmiline figuratsioon, harmooniline figuratsioon ja meloodiline figuratsioon.
Klassikalis-romantilises muusikatraditsioonis võrreldakse eelkõige [[polüfoonia|polüfoonilist]] ehk [[kontrapunkt]]ilist (häältel on iseseisev liikumissuund, rütmika, karakter) ning [[homofoonia|homofoonilist]] (hääled on allutatud ühtsele rütmile ja rõhutavad esmajoones [[harmoonia (muusika)|harmoonia]] kulgu) faktuuritüüpi ja nende kahe [[sümbioos]]i – nö "vaba mitmehäälsust" (sks.k ''Freistimmigkeit'').
Faktuuritüüpideks on ka näiteks [[monofoonia]] ehk ühehäälsus, [[heterofoonia]] (kas ”laiendatud ühehäälsusena”, mille puhul sama meloodiat esitatakse mitme esitaja poolt nii põhikujul kui ka mõningate kõrvalekaldumistega või nö "lintliikumisena", mille puhul sama meloodiat esitatakse paralleelsetes intervallides) ja [[mikropolüfoonia]]. Faktuuri kui kompleksset [[muusikaline parameeter|muusikalist parameetrit]] iseloomustavaks [[suurus]]eks on näiteks ’tihedus-hõredus’.
| |||