Aktsiaselts: erinevus redaktsioonide vahel

'''Aktsiaselts''' on aktsionäride[[äriühing]], pooltmille kokku[[aktsiakapital]] pandudon jaotatud [[kapital|põhikapitalilaktsia]]teks rajanevning mille [[äriühingÄrinimi|ärinimes]] peab sisalduma täiend “aktsiaselts”.

Aktsiaseltsi omanikeksomanik on [[Aktsionär|aktsionäridaktsionär]], kellelekes kuulubomab mingiaktsiaid kindel osa aktsiatest. Aktsa onehk [[väärtpaber]]eid, mille omamine tähendab osalust ettevõttes. Aktsiad annavad tavaliselt omanikuleannab võimaluseüldjuhul osaledahääleõiguse ettevõtte töös hääletades üldkoosolekul. Onning kamis erandeid,tähendab sestosalust aktsionäriettevõttes. õigusedÕigused ja kohustused siiski varieeruvad seosesolenevalt aktsia tüübist. [[Hääleõigus|Hääleõiguse]] järgi võibjaguneb aktsiaid jagadaaktsia [[Lihtaktsia|lihtaktsiaks]] ja [[Eelisaktsia|eelisaktsiaks]]. Eelisaktsionäril on fikseeritud [[Dividend|dividendid]], kuid tal puuduvad õigused hääletada üldkoosolekutel. Samuti on talning [[Pankrot|pankroti]] korral eelis nõuete rahuldamise protsessis., kuid tal puuduvad õigused hääletada üldkoosolekutel.<ref name=":0" >{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/131122010019|Pealkiri=Ärseadustik|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=01.05.2017|Täpsustus=}}</ref>

Aktsiaseltsi asutamiseks on vaja asutamislepingutesitada ningkandeavaldus põhikirja.(ettevõtte Esitadakandmiseks onäriregistrisse), vajaasutamisleping, kakuhu kandeavalduslisatakse ettevõtteka kandmiseksärinimi, äriregistrissening põhikiri. Enne asutamist peabon vajalik kokku leppimaleppida äriühingu omanike ja juhatuse nimekirjanimekiri. AktsiaseltsiAsutajad võibei asutadasaa üksvõtta võiendale mituõiguseid, inimestmis ningei samutitulene võib asutajaks olla nii füüsiline kui ka juriidiline isikaktsiatest <ref name>{{Netiviide|Autor="xiT8J" |URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/131122010019|Pealkiri=Äriseadustik|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|Täpsustus=§245}}</ref>. AsutajadAsutajaks eivõib tohiolla võttaüks endalevõi mingeidmitu õigusiinimest, misfüüsiline eivõi tulenejuriidiline aktsiatestisik <ref name>{{Netiviide|Autor="qVMRw" |URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/131122010019|Pealkiri=Äriseadustik|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|Täpsustus=§242}}</ref>. Juhul,Asutamisotsus kuija asutajaidpõhikiri ontuleb vaidkoostada üksjuhul, siiskui peaksasutajaid taon koostamavaid asutamisotsuse ja põhikirjaüks. Mitme asutaja korral on vajalik omavahelomavaheline tingimusteskokkulepe tingimuste ja põhikirja osas kokkuleppele jõuda. Asutamislepingusse lisatakse ka ärinimi. Asutamislepingus ja põhikirjas peab olema esitatud ettevõtte põhitegevusala, mis määratakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori järgi. <ref name>{{Netiviide|Autor="KN3lb" |URL=https://www.eesti.ee/est/aktsiaselts|Pealkiri=Eesti|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>

Peale asutamisotsust ning lepingu sõlmimist on võimalik avada pangakonto, kuhu kantakse kapitali sissemaksed. Sissemakse võib olla nii rahaline kui kavõi mitterahaline. SelleksMitterahaline võibsissemakse ollatähendab rahaliselt hinnatav jahinnatavat aktsiaseltsile üleantavüleantavat asiasja või varalinevaralist õigusõigust, millele on võimalik sissenõuet pöörata. KindlastiSelleks ei või mitterahaliseks sissemaksekstohi olla teenus ega töömtöö, mida aktsiaseltsi kasuks tehaksevõi egaselle asutajateasutamiseks tegevus aktsiaseltsi asutamiseltehakse. Aktsionär on kohustatud teatama kolmandate isikute õigusest mitterahalisele sissemaksele. <ref name=":0" />

Aktsiaseltsi peab kakandmiseks äriregistrisse kandma. Selleks on vajalik juhatusel esitada avaldus, milles on kirjas: aktsiaseltsi ärinimi, asukoht ja aadress, aktsiakapitali suurus, nimiväärtuseta aktsiate arv, põhikirja kinnitamise aeg, juhatuse liikmete nimed ja isikukoodid, majandusaasta algus ja lõpp, muud seaduses sätestatud andmed ning juhatuseliikmed, kes võivad esindada aktsiaseltsi, ning muud seaduses sätestatud andmed. SamutiAvaldusele lisatakse avaldusele asutamisleping, põhikiri, ning panga teatis aktsiakapitali sissemaksmise kohta. ning mitterahaliseMitterahalise sissemaksmise korral tuleb lisada sissemakse üleandmise leping ja sissemakse väärtust tõendavad dokumendid. <ref name=":0" />

AktsaseltsAktsiaselts peab aktsionäre kohtlema võrdsetel asjaoludel võrdselt. ning aktsionäriAktsionäri ei tohi ilma tema nõusolekuta sundida tegema sissemakseid, mis ületavad aktsia nimiväärtust või, arvestuslikku väärtust javõi ülekurssi. Aktsionäridele võib maksta dividende majandusaasta aruande alusel. Dividendi maksmise tingimused ja kord on kirjas põhikirjas või paika pandud üldkoosoleku otsusega. Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek, mis on juhatuse poolt esitatud ning nõukoguga kooskõlastatud. Dividendid makstakse välja rahas, kuidvõi aktsionäri nõusolekul on võimalik dividendi maksta ka muu varaga. Juhul, kui aktsionärile tehakseVäljamakse väljamaksekorral, mida talaktsionäril polepolnud õigus saada, siistuleb peab ta sellesee tagastamatagastada. Kui aktsionär ei teadnud ega pidanudki teadma selle alusetusest, siis võib tagastamist nõuda vaid juhul, kui see on vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. <ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/131122010019|Pealkiri=Äriseadustik|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|Täpsustus=26. peatükk}}</ref>

Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek <ref name>{{Netiviide|Autor="TCzKD" |URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/131122010019|Pealkiri=Äriseadustik|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|Täpsustus=§290}}</ref>. Üldkoosoleku pädevuses on järgnevad toimingud: põhikirja muutmine,; aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine,; vahetusvõlakirjade väljalaskmine, nõukogu; liikmetenõukoguliikmete valimine ja tagasikutsumine,; audiitori valimine,; erikontrolli määramine,; majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine,; aktsiaseltsi lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine,; nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine,; tingimuste määramine,; õigusvaidluse pidamise otsustamine ningja selles tehingus või vaidluses aktsiaseltsi esindaja määramine, ning muude seadustegaseadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine. Üldkoosolekul võib hääletada nii elektrooniliselt kui kavõi posti teel, kui see on põhikirjas ette nähtud. <ref name=":0" />

ÜldkoosolekÜldkoosolekut viiakse läbipeetakse aktsiaseltsi asukohas, juhul kui põhikirjaga pole ette nähtud teisiti. Kui üldkoosoleku kutsub kokku juhatus või nõukogu teeb üldkoosoleku, siis määrab üldkoosolekuselle päevakorra nõukogu. Kui selleüldkoosoleku kutsub kokku aga audiitor, siis määrab päevakorra tema päevakorra. Olemas on nii korraline üldkoosolek kui kaerakorraline erakorralineüldkoosolek. Korraline üldkoosolek toimub vähemalt kord aastas, kusning leiabseal asetkinnitatakse majandusaasta aruande kinnitaminearuanne. Korralise üldkoosoleku kord ja tähtaeg on ettenähtudpaika pandud põhikirjas,. kuid seeÜldkoosolek ei tohi toimuda hiljem kui kuus kuud pärastpeale majandusaasta lõppemist. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku aga vaid põhikirjas ettenähtud juhtudel. Erakorralist koosolekutSeda võib nõuda nõukogu või audiitor, kui see on aktsiaseltsile vajalik. <ref name=":0" />

Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja, korraldab aktsiaseltsiselle juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekul. Nõukogu ülesandeks on anda korraldusi juhatusele aktsiaseltsi juhtimise korraldamiselkorraldamiseks. NõukogulKui onpõhikirjas kolmpole liigetteisiti juhulkirjas, kuion põhikirjasnõukogus poleon teisitikolm mainitudliiget. Nõukoguliige peab olema teovõimeline füüsiline isik, keskuid ei pea olema aktsionär. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kelle suhtes on kohus kohaldanud nõukogu liikmena esinemise või ettevõtluskeeldu. Samuti ei või nõukogu liikmeks olla isik, kellel on keelatud tegutseda alal, mida see aktsiaselts esindab. Nõukogu liikmeid valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Nõukogu peabvalib ka endi seast valima ka esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu peab korraldama ka koosolekuid, mis ei tohi ollatoimuda harvem kui kord kolme kuu jooksul. <ref name=":0" />

Aktsiaseltsi juhtorganiksJuhatus on agaaktsiaseltsi juhatusjuhtorganiks, mis esindabesindades ja juhibjuhtides aktsiaseltsi. Juhatus juhindub nõukogu seaduslikest korraldustest ning peab vähemalt kord nelja kuu jooksul esitama ülevaate aktsiaseltsi majandustegevustestmajandustegevusest. jaJuhatusel teatamaon kohustus viivitamatult teavitada olukorrast, kui aktsaseltsiaktsiaseltsi majandus oluliselt halveneb. Maksejõuetuse korral peab juhatus esitama mittekohtule hiljempankrotiavalduse kuihiljemalt 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse ilmnemisest kohtule pankrotiavalduse. Kõikide tehingute tegemisel võib aktsaseltsiaktsiaseltsi esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjas pole ette nähtud teisiti. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik, kuid ei pea olema aktsionär. ning juhatuse liikmeidLiikmeid võib olla nii üks kui kakuni mitu., Juhatusekuid liigejuhatuse peab olema teovõimeline füüsiline isik ning kindlastiliikmeks ei või juhatuse liikmeks olla nõukogu liige. Juhatuse liikmeid valib ja kutsub tagasi nõukogu. Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. PõhikirjagaPõhikirja alusel võib juhatuse esimehe määramise õiguse anda nõukogule. <ref name=":0" />

Majandusaasta lõppedes koostab juhatus majandusaasta aruande lähtuvalt raamatupidamise seadusest ning esitab selle audiitorile. Seejärel esitab juhatus majandusaasta aruande, audiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepanekud üldkoosolekule. Nõukogu tutvub aruandega ja, annab sellele kirjaliku tagasiside ning sobivuse korral heakskiidu. Aruanne peab muuhulgas sisaldama ka seda,teavet kuidas nõukogu ettevõtet juhtinud on. <ref name=":0" />

== Aktsiaseltsi likvideeriminelõpetamine ==

Aktsiaselts lõpetatakse kas üldkoosoleku otsusega, kohtulahendiga, pankroti väljakuulutamisega või teistemuudel seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustelpõhjustel. Üldkoosolekul lõpetamiseotsustatud otsustamisellõpetamisega on otsus vastu võetud siis, kui selle poolt on vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest (juhul kui põhikirjas pole teisiti välja toodud). Kui lõpetamise otsus tuleb erakorralisel koosolekul, siis esitab juhatus üldkoosolekule üldkoosolekul kinnitatud eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate käesoleva aasta majandustegevusest., Kohtumäärusegamis lõpetatakseon aktsiaseltsiüldkoosolekul tegevuskinnitatud. siis, kuiKui üldkoosolek ei ole vastu võtnud aktsiaseltsi lõpetamise otsust, kuid selle vastuvõtmine on seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, lõpetatakse aktsiaseltsi tegevus kohtumäärusega. SamutiKohtuotsusega lõpetatakse tegevus kohtuotsusegaka juhul, kui kahe viimase majandusaasta jooksul pole toimunud üldkoosolekut, juhatuse ametiaeg on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ning uut pole valitud, või muudel seadusesseadusega sätestatud juhtudelpõhjustel. Aktsiaseltsi lõpetamisel toimub selle likvideerimine ning likvideerijateks on juhatuse liikmed. Vähemalt üks likvideerijatest peab olema isik, kelle elukoht on Eestis.<ref name=":0" />

{{viited|allikad=}}

*[https://www.riigiteataja.ee/ertakt/act.jsp?id=834159?leiaKehtiv Hetkel kehtiv Äriseadustik] Riigi Teataja