'''Laulev revolutsioon''' hõlmab aastail [[1987]]–[[1991]] [[Eesti]]s, [[Läti]]s ja [[Leedu]]s toimunud sündmusi, mille eesmärk oli [[uutmine]], [[avalikustamine]], [[Isemajandav Eesti]] ja [[liiduleping]]u sõlmimine.
Laulvat revolutsiooni ettevalmistav poliitiline murrang toimus 1987. aastal seoses [[Hirvepargi miiting|Hirvepargi sündmustega]] ning avalikuseavalikkuse vastumeelsusest fosforiidikaevanduste rajamise osas puhkenud massiivse protestiliikumisega ([[fosforiidisõda]]).<ref>[[Enn Tarvel]]: [http://www.okupatsioon.ee/vanaweb/en/activities/163-ajalooliste-toe-otsingul?start=8 EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMISEST]</ref> 1988. aastal muutus tavaliseks esitada massiüritustel isamaalisi laule, kaasaarvatud [[Eesti hümn]]i, mille avaliku esitamise eest oleks veel mõned aastad varem võinud kanda karistust. Loodi uusi muusikateoseid, mis rõhutasid ühtehoidmise vajadust ja millest mitmed muutusid kiiresti väga populaarseteks. 1988. aasta oli ka laulva revolutsiooni tippaasta. Järgneval, 1989. aastal toimus ka kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne demonstratsioon, mis on tuntud kui [[Balti kett]].<ref>[http://www.estonica.org/et/Laulev_revolutsioon/ Laulev revolutsioon] Estonica</ref>
Laulev revolutsioon on kuulus kui [[revolutsioon]], mis toimus verevalamiseta.
