Erinevus lehekülje "Viini ring" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 31 baiti ,  3 aasta eest
P
resümee puudub
P
{{viita}}
[[Pilt:Schlick sitting.jpg|thumb|[[Moritz Schlick]], Viini ringi asutaja]]
'''Viini ring''' ([[saksa keel]]es ''Wiener Kreis''; Viinis kasutatud nimetus: ''Schlick-Kreis'' 'Schlicki ring') oli [[filosoof]]ide ja [[teadlane|teadlaste]] rühm [[Viin]]is, mida juhtis [[Moritz Schlick]].
 
Nad käisid koos enamasti üle nädala alatesaastatel [[1922]]. aastast kuni aastani [[1936]], milseni kuni üks vihane kraadiõppur Schlicki surnuks tulistas. Paljud ringi liikmed lahkusid [[Austria]]st [[austrofašism]]i mõju ajal või pärast [[anšluss]]i.
 
Nende lähenemist [[filosoofia]]le hakati nimetama [[loogiline positivism|loogiliseks positivismiks]] (ka [[loogiline empirism|loogiliseks empirismiks]]).
 
Viini ringi väljapaistvate liikmete seas olid [[Rudolf Carnap]], [[Otto Neurath]], [[Herbert Feigl]], [[Philipp Frank]], [[Friedrich Waismann]] ja [[Hans Hahn]]. Puhuti külastasid ringi koosolekuid [[Hans Reichenbach]], [[Kurt Gödel]], [[Carl Hempel]], [[Alfred Tarski]], [[Willard Van Orman Quine]] ningja [[Alfred Ayer]], kes nende ideid [[Suurbritannia]]s populariseeris. [[Karl Popper]] ei käinud küll kunagi ringi koosolekutel, kuid ta oli nende õpetuse mõjukas kriitik.
 
Mõnda aega kohtusid mõned Viini ringi liikmed regulaarselt [[Ludwig Wittgenstein]]iga.
 
==Ringi ajalugu==
Viini ringi algus ulatub tagasi aastasse [[1907]], mil rühm entusiastlikke [[teadusfilosoofia]]st huvituvaid kraadiõppureid käis neljapäevaõhtuti koos ühes vanas Viini [[kohvik]]us, et arutada [[teadus]]e ja [[filosoofia]] probleeme. Nad töötasid erinevatel erialadel (Philipp Frank oli [[füüsik]], [[Hans Hahn]] oli [[matemaatik]], [[Otto Neurath]] oli [[majandusteadlane]]).
 
Aastal [[1921]] sai Hahn [[Viini Ülikool]]is matemaatika[[professor]]iks. Kui [[1922]] vabanes induktiivsete teaduste professori koht, saavutas Hahn [[Moritz Schlick]]i kutsumise sellele kohale. Sellest saigi päris Viini ring alguse. Schlick korraldas kutsutud osalejatega ringiga [[seminar]]i ning selles osalejate ringi hakatigi kutsuma Viini ringiks.
 
Algul olid põhilised osalejad Hahn ja Neurath, sageli käis kohal ka [[Praha ülikool]]i [[teoreetiline füüsika|teoreetilise füüsika]] professor [[Philipp Frank]]. Hiljem hakkasid kohal käima teiste seas [[Viktor Kraft]], [[Herbert Feigl]], [[Friedrich Waismann]] ja [[Kurt Gödel]]. Sügisel [[1922]] liitus Hahni kutsel ringiga geomeetria professoriks määratud [[Karl Menger]]. Schlickil õnnestus [[1926]] hankida Viini ülikooli õppejõu koht [[Rudolf Carnap]]ile, kes liitus ringiga ning kellest sai peagi üks selle juhtfiguure.
 
Aastal [[1929]] ilmus Viini ringi [[manifest]] "''[[Wissenschaftliche Weltauffassung: Der Wiener Kreis]]''" ('Teaduslik maailmakäsitus: Viini ring'), mille kirjutas põhiliselt Neurath.
 
Manifestil on lisa, mis loetleb 14 Viini ringi liiget. Järgneb kaasatundjate nimekiri, milles on muuhulgas Ramsey ja Reichenbach. Et Reichenbach töötas [[Berliin]]is, ei saanud ta ringi otseselt kuuluda, kuid ta jagas Viini ringi liikmete huvisid ja vaateid. Kaasatundjate nimekirjale järgneb teadusliku maailmavaate juhtivate esindajate aunimekiri, mis sisaldab ainult [[Albert Einstein]]i, [[Bertrand Russell]]i ja [[Ludwig Wittgenstein]]i nime.
Ring käis koos üle nädala neljapäeviti [[Viini Ülikool]]i L-kujulise matemaatika- ja füüsikahoone [[Boltzmanngasse]]l asuva tiiva esimesel korrusel. Kohalviibijate arv ületas harva 20. Seisti väikeste rühmadena juteldes, kuni Schlicki käteplaksutamise peale võeti istet. Mõnikord luges Schlick ette mõne kirja, mis puudutas ringis arutatavaid küsimusi. Tema korrespondentide seas olid [[Albert Einstein]] ja [[Bertrand Russell]]. Mõnikord teatas ta (eriti [[Suurbritannia]]s) ilmuvatest publikatsioonidest ja lubas teha mõne põhjal ettekande või palus seda teha mõnel vabatahtlikul. Mõnikord tutvustas ta mõnd Viinis viibivat külalist. Järgnes arutelu eelmisel koosolekul väljapakutud teemal või kellegi ettekanne tema käsilolevast tööst.
 
Schlick oli arutelude moderaator ningja stimuleeriv osavõtja.
 
Kunagi ei võetud jutuks poliitika- jaega majanduse probleememajandusprobleeme.
 
==Ringi vaated==
[[Filosoofiline positsioon|Filosoofilist positsiooni]], mida Viini ring kaitses, on hakatud nimetama [[loogiline positivism|loogiliseks positivismiks]]. Sisuliselt oli tegemist [[loogiline empirism|loogilise empirismiga]].
 
Viini ringile avaldas suurt mõju [[Bertrand Russell]]i filosoofia. [[Hans Hahn]] oli Russellist väga vaimustatud. Õppeaastal [[1924]]/[[1925|25]] korraldas Hahn seminari, kus võeti läbi Russelli ja [[Alfred North Whitehead]]i "''Principia Mathematica''". Russelli mõjul pooldas Viini ring [[logitsism]]i ja pööras suurt tähelepanu [[induktsioon]]ile.
 
Samuti avaldas Viini ringile suurt mõju [[Ludwig Wittgenstein]]i "[[Loogilis-filosoofiline traktaat]]", mis võeti lause-lauselt läbi õppeaastal [[1926]]/[[1927|27]]. Kuigi Wittgenstein ise viibis tol ajal [[Austria]]s, ta aruteludes ei osalenud. Üksikud Viini ringi liikmed (Schlick, Waismann) vestlesid Wittgensteiniga aastatel [[1929]]–[[1932]]. Viini ringile pakkus "Traktaadi" juures erilist huvi [[demarkatsiooniprobleem]] ([[teadus]]e ja [[metafüüsika]] omavahelise piiritlemise probleem).
 
Viini ringile avaldas suurt mõju ka revolutsioon [[füüsika]]s, mis seisnes [[relatiivsusteooria]] ja [[kvantmehhaanikakvantmehaanika]] tekkes. Palju arutati [[füüsikafilosoofia]] probleeme, näiteks [[aeg|aja]] ja [[ruum]]i loomust relatiivsusteooria valguses ja [[kvantmehhaanikaKvantmehaanika paradoksid|kvantmehhaanikakvantmehaanika paradokse]]. Mitmed füüsikud (sealhulgas [[Albert Einstein]] ja [[Werner Heisenberg]]) olid tol ajal Viini ringi filosoofiale lähedastel filosoofilistel positsioonidel. Schlick oli Einsteini hea sõber ning neil oli ulatuslik kirjavahetus relatiivsusteooria filosoofilise tõlgendamise üle.
 
Viini ring püüdis välja töötada ja kaitses "[[teaduslik maailmakäsitus|teaduslikku maailmakäsitust]]".
 
Füüsikas toimunud revolutsioon, mis asendas [[Newtoni mehhaanikamehaanika]] ja [[Newtoni gravitatsiooniteooria]] uute teooriatega, näitas, et soliidne empiiriline alus ei taga [[teooria]] tõesust. See seadis teravalt üles küsimuse, kas ja kuivõrd saab teaduslikke teooriaid [[õigustus (filosoofia)|õigustada]] [[induktsioon]]i teel [[vaatlus]]te ja [[eksperiment|katsete]] andmetest.
 
==Liikmeid, seminaridel osalejaid ja korrespondente==
105 659

muudatust