Auguste Comte: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
11. rida:
Auguste Comte sündis 19. jaanuaril 1798 Montpellier's, mis asub Lõuna-Prantsusmaal [[Hérault' departemang|Hérault' departemangus]]. Comte õppis [[Lycée Joffre]] ja [[Montpellier' Ülikool|Montpellier' Ülikooli]]<nowiki/>s, mis oli üks vanemaid Euroopa ülikoole. Seejärel võeti ta vastu [[École Polytechnique]] kooli Pariisis. École Polytechnique oli tähelepanuväärne selle poolest, et seal väärtustati Prantsuse vabariikluse ideaale ja arengut. École suleti 1816 ümberkorralduste tõttu ning Comte jätkas õpinguid meditsiinikoolis Montpellier's. Kui École Polytechnique uuesti avati, siis ei taotlenud ta sinna tagasivõttu.
 
Pärast tema tagasipöördumist Montpellier'sse ilmnesid Comte'il ületamatud erimeelsused oma katoliikliku ja monarhistliku perega. Ta liikus uuesti Pariisi ning teenis raha töötades lühikestel tööotsadel. Augustis 1817 sai temast [[Henri de Saint-Simon]]i õpilane ja sekretär. Ta pakkus Comte'ile võimalust reaalseks kontaktiks intellektuaalse ühiskonnaga ning seeläbi mõjutas suuresti tema edasisi ideid. Sel perioodil avaldas Auguste Comte oma esimesed esseed sellistes väljaannetes nagu L'Industrie, Le Politique ja L'Organisateur (Charles Dunoyer ja Charles Comte's Le Censeur Européen). Ta ei avaldanud oma teost "La separation générale entre les opinions et les désirs" oma nime all kuni 1819. aastani. Aastal 1824 lahkus Comte Saint-Simoni juurest. PõhjusteksPõhjuseks onolid järjekordselt ületamatud erimeelsused. Comte avaldas 1822 teose ''"Plan de travaux scientifiques nécessaires pour réorganiser la société''". NurjusidTema temaakadeemilise tööotsingudtöökoha leidaotsingud akadeemilist töökohtanurjusid. Tema igapäevane elu sõltus sponsorite ja sõprade rahalisest abist.
 
Comte abiellus prostituut Caroline Massiniga, ningkuid lahutas temast 1842. aastal. 1826 viidi ta psühhiaatriahaiglasse, kuid lahkus sealt ilma tulemusteta (märkega "uncured"). Ta tahtis taas oma plaani kallal töötama hakata. 1827. aastal tegi enesetapukatse, hüpates alla Pont des Arts'ilt. Enesetapukatse ja abielulahutuse vahel avaldab Comte kuus Coursi väljaannet.
 
Comte'il arenesid tihedad sõprussidemed John Stuart Milliga. Alates 1844. aastal armus Comte Clotilde de Vaux'i, kes oli ühe vangi naine. Naine oli katoliiklane ja lükkas Comte'i armastuse tagasi, kuid nõustus temaga suhtlema. Pärast tema surma 1846. aastal sai see armastus tema jaoks kvaasi-religioosse tähenduse. Comte tegi tihedat koostööd Milliga (kes tegeles oma süsteemi väljaarendamisega) ning nad töötasid koos välja uue "inimkonna religiooni". Comte'i pooldaja John Kells Ingram külastas teda 1855 Pariisis.
 
Ta on avaldanud nelineljaköitelise köidetteose ''"Système de politique positive''" (1851–1854). Tema lõplik töö oli esimene köide "La Synthèse SubjektiivneSubjective" ("Subjektiivne süntees"), mis ilmus aastal 1856.
 
Comte suri maovähki 5. septembril 1857 Pariisis. Ta maeti kuulsasse [[Cimetière du Père Lachaise]]' surnuaeda, kus tema hauda ümbritsevad ta ema Rosalie Boyeri ja Caroline de Vaux' hauatähised. Korterit, kus ta elas aastatel 1841–1857, eksponeeritakse nüüd kui Maison d'Auguste Comte (Auguste Comte'i kodu); see asub Pariisi 6. linnaosas aadressil Monsieur-le-Prince 10.
38. rida:
Tema teooriate rõhuasetus oli kvantitatiivsetel matemaatilistel alustel ning neid peetakse ka tänapäeval väga tähtsateks. See on alustalaks kaasaegsele positivismile, kaasaegsele kvantitatiivsele statistilisele analüüsile ning ka ärinduse otsustusprotsessidele. Tema kirjeldus tsüklilisest suhtest teooria ja praktika vahel on avaldanud mõju moodsatele ärisüsteemidele nagu Total Quality Management ja Continuos Quality Improvement. Vaatamata kvantitatiivse analüüsi propageerimisele nägi Comte piiranguid selle võimalustes seletada mitmeid sotsiaalseid nähtusi.
 
Herbert Spencer'i varajane sotsioloogia sündis olulisel määral reaktsioonina Comte'i teooriatele. Spencer üritas asjatult ümbersõnastada darwinistlikke ideid ümber sõnastada. Spencer oli tegelikult marksismi pooldaja, mitte aga darvinismi pooldaja.
 
Tänapäevani on Comte kuulus suuresti täna Emile Littré'ilele, kes rajas 1867 "The Positivist Review". Jätkuvalt on päevakajasedpäevakajalised raevukad arutelud sellest, kui palju avaldas Auguste Comte'i töödele mõju tema juhendaja Henri de Saint-Simon.
 
== Inimkonna religioon ==
Hilisemas elus arendas Comte positivistlike ühiskondade jaoks välja "inimkonna religiooni". Aastal 1849 esitas ta kalendri reformi nimega "positivistlik kalender". Lähedase kaastöötaja John Stuart Milli jaoks oli võimalik eristada "head Comte'i" (kui positiivse filosoofia autorit) ja "halba Comte'i" (kui uue ilmaliku-religioosse süsteemi autorit). See süsteem oliei ebaedukasolnud edukas, kuid avaldas sellegipoolest 19. sajandil mõju mitmetele ilmalik-religioossetele religioonidele (peamiselt läbi George Holyoake'i ja Richard Congreve'i tööde). Comte'i inglastest pooldajad (sealhulgas George Eliot ja Harriet Martineau) ei võtnud Comte'i süsteemi ideid, kuid neile meeldis idee inimkonna religioonist ja tema ettekirjutusest "vivre pour autrui" ("ela teistele"). Viimasest tuleneb ka mõiste altruism.
Kolm staadiumit
 
63. rida:
3. Positiivses staadiumis püüdleb mõistus täpsete teadmiste poole nähtuste kohta. Teaduse ülesandeks on jälgida ja kirjeldada seda, mis on meile antud kogemuses (st mida me tajume) ning avastada seaduspärasusi. Seadus on korduv seos või suhe nähtuste vahel. Seadustest lähtudes võime seletada üksikfakte ja näha ette tulevasi sündmusi.
 
Kolme staadiumi arengut peetakse ka suuresti M. O. Sanduki filosoofiliste saavutuste ja tema filosoofilise mõtlemise tulemuseks. ToimusidTeoks said tohutud saavutused teoreetilise füüsika vallas. Eelmise sajandi esimesel kolmel aastakümnel aitas selle arengule kaasa Gaston Bachelard. Uus teaduslik filosoofia sai tekkida ka tänu kvantmehhaanika[[kvantmehaanika]] arengule.
 
== Tööd ==