Eeter (füüsika): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
2. rida:
'''Eeter''' on [[uusaeg]]ses filosoofias ja [[loodusteadus]]es kasutatud mõiste, mis tähistas makroskoopiliste kehade vahel toimivate mõjude [[substraat (füüsika)|substraat]]i ehk kandjat. Valdavalt selgitati hüpoteetilise, eriti [[peenmateeria|peenest mateeriast]] koosneva eetri abil [[füüsikaline jõud|füüsikaliste jõudude]], näiteks [[elektromagnetjõud|elektromagnetjõu]] ja [[gravitatsioonijõud|gravitatsioonijõu]] ülekandumist kehalt kehale.
Tavaliselt peetakse uusaegse eetri all silmas eetrit selles tähenduses, milles seda kasutati [[aristotelism|aristotelliku]] ja [[kartesiaanlus|kartesiaanliku]] koolkonna [[mehaanika]]s ning mida pärast [[Newtoni mehaanika]] levikut tarvitati elektromagnetiliste efektide seletuseks. Kuna niisugused ajaloolised teooriad on korduvalt kummutatud (kartesianismi lükkas ümber [[Isaac Newton|Newton]], elektromagnetiliste eetriteooriate ümberlükkamisele oli suunatud [[Michelson-Morley katse]]), on sellele terminile moodsas füüsikakirjanduses jäänud külge halvustav tähendus. Samas on väidetud ka, et eetri mõiste abil võiks kirjeldada tänapäeva
Antiik- ja keskaegsest [[Eeter (element)|eetri kui elemendi]] mõistest väljakasvanud füüsikaline eeter oli laialt kasutusel 16.–19. sajandi füüsikateooriates, samas kasutasid eri autorid seda oluliselt erinevates tähendustes. Nii oldi eri seisukohtadel, kas eeter on täielikult [[mateeria|materiaalne]] ja koosneb lihtsalt üliväikestest aineosakestest, mille väiksus võimaldab eetril tungida isegi tahkete kehade sisemusse, või võib eetrit pidada ka mingil määral vaimseks, mis võimaldaks sel üle kanda [[Vaim (mens)|vaim]]u ja [[füüsikaline keha|keha]] vahelisi mõjutusi, lahendades nii uusaegset filosoofiat vaevanud [[Vaimu ja keha probleem|vaimu ja keha eristuse probleemi]]. Isaac Newton jäi eetri olemasolu suhtes oma peateoses "[[Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid]]" ebamäärasele seisukohale. Ta kasutas seda küll otsesõnu mitmes käsikirjalises teoses, ent eetri olemuse jättis Newton neiski valdavalt lahtiseks. Newtoni järgijad hakkasid mehaanikas eetrist
[[Kategooria:Füüsika]]
|