57 128
muudatust
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) (esimene toimetamine; raamatukogust kirjutati, et nad ise panid oma teksti siia (st kopipeisti pole)) |
|||
{{Toimeta|lisaja=Kruusamägi|aasta=2017|kuu=mai}}{{Keeletoimeta|lisaja=Kruusamägi|aasta=2017|kuu=mai}}
'''Olustvere raamatukogu''' on
== Ajalugu ==
Olustvere külaraamatukogu asutati Aleksander Kippeli, Marta Visti ja Jaan Taevere eestvedamisel 1922.–1923. aastal ja see asus [[Reegoldi koolimaja]]s. Raamatuid korjati kokku inimeste käest.
Teadaolevalt hakati raamatukogu komplekteerimisega tegelema juba 1919/1920
Pärast 1935. aastat koliti Reegoldi koolimajast [[Olustvere rahvamaja|Olustvere rahvamajja]]. Sõja ajal hävitasid ja lõhkusid saksa väed ära palju raamatuid. Teemeister Arnold Tagon viis väikese osa raamatuid koju, et neid hävitamisest päästa. 1951. aastal asutati raamatukogu juurde kirjandusring, oli olemas rändraamatukogu.
Lugejaid teenindati kirjanduse kojukandmisega. Oli olemas lugejate aktiiv, kes pidas nõupidamisi sel ajal aktuaalsetel probleemidel nagu viljavarumisperioodi läbiviimise abistamine kolhoosides, kütte kohaleveo aktsioon, valmistati heinatööde graafikuid. 1957.
1963. aastal moodustati raamatukogu nõukogu 5 liikmega. 1964 võeti [[Paala kool|Paala 8 kl. kooli]] raamatukogu eksemplarid arvele Olustvere raamatukogus. Organiseeriti rändraamatukogu Paala kooli juurde. Raamatukogu teeninduspiirkonna alla kuulus [[Olustvere sovhoostehnikum]], [[Paala kolhoos]], [[Paksu|Paksu küla]] ja [[Olustvere raudteejaam]]. Lugejate paremaks teenindamiseks koostati teeninduspiirkonna elanike kohta kartoteek. 1966. aastal tuli tööle Laine Leinamäe, kes oli lõpetanud [[Tallinna kultuurhariduskool]]i raamatukogunduse osakonna. Noore ja energilise töötaja eestvõtmisel korraldati arvukalt raamatuarutelusid, kohtumisi kirjanikega, lastele muinasjututunde, viktoriine, bibliograafilisi ülevaateid. Suured muutused raamatukogu elus said teoks 1991. aastal, kui ühinesid Olustvere sovhoostehnikumi raamatukogu ja külaraamatukogu. Raamatukogu asukohaks sai Olustvere lossi teine korrus nelja ruumiga, millest kaks olid lugejate kasutada. Sellest ajast alates töötab ühise katuse all kaks erinevat raamatukogu tüüpi: kooli- ja rahvaraamatukogu.
▲Teadaolevalt hakati raamatukogu komplekteerimisega tegelema juba 1919/1920 õ/a. lõpul kui Reegoldi koolis korraldati laste pidu, mille sissetulek läks õpilaste raamatukogu muretsemiseks. Summa oli 1056 marka ja 90 penni. Koolis oli nii õpilaste kui õpetajate raamatukogu. Raamatuid laenutasid Aleksander Kippel ja Ena Põder. Raamatute laenutamise eest oli väike maks. Fondis oli kolm riiulitäit raamatuid.
Esimene inventariraamat avati 25. augustil 1949
1958.
Aastatel
Aastatel
1991. aasta oktoobris ühinesid Olustvere Sovhoostehnikumi raamatukogu ja Olustvere külaraamatukogu. Endised raamatukogu ruumid läksid omanikele tagasi ja sinna tehti omanike poolt baar nimega „Kassi baar“. Alates sellest ajast toimus lugejate teenindamine Olustvere ST raamatukogu ruumides, mis asusid lossi peahoones teisel korrusel pindalaga 80
1994
Sajandivahetusega kaasnesid ka uuendused raamatukogus, saabusid esimesed arvutid (september 1998), avati internetipunkt [[Avatud Eesti
2004.
2005. aasta oktoobrikuus ühinesid [[Suure-Jaani linn]],
2007.
Õisu Toiduainetetööstuskooli ühinemisega [
2010.
2012 toimus koolimaja renoveerimine, mille käigus sai raamatukogu juurde
==Töötajad==
* 1950
*
*
*
*
*
*
*
*
* 1981
* 2015
[[Kategooria:Viljandi maakonna raamatukogud]]
|