Erinevus lehekülje "Olustvere raamatukogu" redaktsioonide vahel

esimene toimetamine; raamatukogust kirjutati, et nad ise panid oma teksti siia (st kopipeisti pole)
(esimene toimetamine; raamatukogust kirjutati, et nad ise panid oma teksti siia (st kopipeisti pole))
{{Toimeta|lisaja=Kruusamägi|aasta=2017|kuu=mai}}{{Keeletoimeta|lisaja=Kruusamägi|aasta=2017|kuu=mai}}
{{mahakirjutatud|allikas=http://eestielu.delfi.ee/viljandimaa/elu/olustvere-raamatukogu-90?id=67038212}}
'''Olustvere raamatukogu''' on ühinenud rahva- ja kooliraamatukogu [[Suure-Jaani vald|Suure-Jaani vallas]] Olustveres'''[[Olustvere]]s aadressil Müüri 4.
 
'''Aadress: Müüri 4, Olustvere, Suure-Jaani vald, Viljandimaa'''
 
== Ajalugu ==
Olustvere külaraamatukogu asutati Aleksander Kippeli, Marta Visti ja Jaan Taevere eestvedamisel 1922.–1923. aastal ja see asus [[Reegoldi koolimaja]]s. Raamatuid korjati kokku inimeste käest.
Olustvere külaraamatukogu on asutatud 1922-1923 aastal. Raamatukogu asus Reegoldi koolimajas. Raamatuid korjati inimeste käest kokku. Raamatukogu asutajad olid Aleksander Kippel, Marta Vist, Jaan Taevere. Raamatukogu asus Reegoldi koolimajas 1935.aastani.Sealt viidi edasi Olustvere rahvamajja. Sõja ajal sakslased hävitasid ja lõhkusid ära palju raamatuid. Teemeister Arnold Tagon viis kapitäie raamatuid koju, et sakslased ei saaks kõiki hävitada.1951.aastal asutati raamatukogu juurde kirjandusring, oli olemas rändraamatukogu.
 
Teadaolevalt hakati raamatukogu komplekteerimisega tegelema juba 1919/1920 õ/a.õppeaasta lõpul kui Reegoldi koolis korraldati laste pidu, mille sissetulek läks õpilaste raamatukogu muretsemiseks. Summa oli 1056 marka ja 90 penni. Koolis oli nii õpilaste kui õpetajate raamatukogu. Raamatuid laenutasid Aleksander Kippel ja Ena Põder. Raamatute laenutamise eest oli väike maks. Fondis oli kolm riiulitäit raamatuid.
 
Pärast 1935. aastat koliti Reegoldi koolimajast [[Olustvere rahvamaja|Olustvere rahvamajja]]. Sõja ajal hävitasid ja lõhkusid saksa väed ära palju raamatuid. Teemeister Arnold Tagon viis väikese osa raamatuid koju, et neid hävitamisest päästa. 1951. aastal asutati raamatukogu juurde kirjandusring, oli olemas rändraamatukogu.
 
Lugejaid teenindati kirjanduse kojukandmisega. Oli olemas lugejate aktiiv, kes pidas nõupidamisi sel ajal aktuaalsetel probleemidel nagu viljavarumisperioodi läbiviimise abistamine kolhoosides, kütte kohaleveo aktsioon, valmistati heinatööde graafikuid. 1957.a aastast oli raamatukogus alfabeetiline- ja süstemaatiline kataloog. 1961.a. aastal viidi külanõukogu Olustverest [[Tääksi]] ja raamatukogu sai endised külanõukogu ruumid. Kasutada oli 2kaks tuba ning 39 m2.1963.a.moodustati raamatukogu nõukogu 5 liikmega. 1964.a.võeti Paala 8 kl. kooli raamatukogu eksemplarid arvele Olustvere raamatukogus. Organiseeriti rändraamatukogu Paala kooli juurde. Raamatukogu teeninduspiirkonna alla kuulus Olustvere sovhoostehnikum, Paala kolhoos, Paksu küla, Olustvere raudteejaam. Lugejate paremaks teenindamiseks koostati teeninduspiirkonna elanike kohta kartoteek.1966. a. tuli tööle Laine Leinamäe, kes oli lõpetanud Tallinna kultuurhariduskooli raamatukogunduse osakonna. Noore ja energilise töötaja eestvõtmisel korraldati arvukalt raamatuarutelusid, kohtumisi kirjanikega, lastele muinasjututunde, viktoriine, bibliograafilisi ülevaateid. Suured muutused raamatukogu elus said teoks 1991.a.kui ühinesid Olustvere sovhoostehnikumi raamatukogu ja külaraamatukogu. Raamatukogu asukohaks sai Olustvere lossi teine korrus nelja ruumiga, millest kaks olid lugejate kasutada. Sellest ajast alates töötab ühise katuse all kaks erinevat raamatukogu tüüpi: kooli- ja rahvaraamatukogu.
 
1963. aastal moodustati raamatukogu nõukogu 5 liikmega. 1964 võeti [[Paala kool|Paala 8 kl. kooli]] raamatukogu eksemplarid arvele Olustvere raamatukogus. Organiseeriti rändraamatukogu Paala kooli juurde. Raamatukogu teeninduspiirkonna alla kuulus [[Olustvere sovhoostehnikum]], [[Paala kolhoos]], [[Paksu|Paksu küla]] ja [[Olustvere raudteejaam]]. Lugejate paremaks teenindamiseks koostati teeninduspiirkonna elanike kohta kartoteek. 1966. aastal tuli tööle Laine Leinamäe, kes oli lõpetanud [[Tallinna kultuurhariduskool]]i raamatukogunduse osakonna. Noore ja energilise töötaja eestvõtmisel korraldati arvukalt raamatuarutelusid, kohtumisi kirjanikega, lastele muinasjututunde, viktoriine, bibliograafilisi ülevaateid. Suured muutused raamatukogu elus said teoks 1991. aastal, kui ühinesid Olustvere sovhoostehnikumi raamatukogu ja külaraamatukogu. Raamatukogu asukohaks sai Olustvere lossi teine korrus nelja ruumiga, millest kaks olid lugejate kasutada. Sellest ajast alates töötab ühise katuse all kaks erinevat raamatukogu tüüpi: kooli- ja rahvaraamatukogu.
Teadaolevalt hakati raamatukogu komplekteerimisega tegelema juba 1919/1920 õ/a. lõpul kui Reegoldi koolis korraldati laste pidu, mille sissetulek läks õpilaste raamatukogu muretsemiseks. Summa oli 1056 marka ja 90 penni. Koolis oli nii õpilaste kui õpetajate raamatukogu. Raamatuid laenutasid Aleksander Kippel ja Ena Põder. Raamatute laenutamise eest oli väike maks. Fondis oli kolm riiulitäit raamatuid.
 
Esimene inventariraamat avati 25. augustil 1949.a. Raamatud saadi Bibkollektorist ja liigiliselt võeti arvele enam põllumajanduslikku, poliitilist ja ka ilukirjandust. Raamatukogu kohta on märkmeid säilinud alates 1950.a aastast. Raamatukogu asus rahvamajas ja kasutada oli 2 ruumi põrandapinnaga 48 m2. Raamatukogu iga-aastane mure oli küttepuud (hankimine, lõhkumine, riitaladumine).
 
1958.a. aastal sai raamatukogu juhatajaks Salme Siht, kes oli lõpetanud Tallinna kultuurharidusala kooli. 1966.a. organiseeriti rändraamatukogu Jaska osakond. Jätkus töö Olustvere sovhoostehnikumis ühiskondlike raamatukoguhoidjate kooliga. Koostati raamatukogu teeninduspiirkonna perede vihik, et paremini tundma õppida oma lugejaid. Moodustati laste raamatusõprade ring.
 
Aastatel 1966-19781966–1978 oli juhatajaks Laine Leinamäe, kelle ajal toimusid raamatukogude vahelised sotsialistlikud võistlused, tähistati V.I. Lenini sajandat sünniaastapäeva raamatukogule võetud kõrgendatud kohustustega. Olustvere raamatukogu asub sotsialistlikku võistlusse Kolga-Jaani raamatukoguga.
 
Aastatel 1977-19801977–1980 sõlmiti raamatukogu ja Olustvere Sovhoostehnikumi vaheline pikaajaline koostöö leping, mille käigus võtsid mõlemad osapooled endale kohustused. Neil aastail sai raamatukogu juurde 1 toa ja köögi. Põranda pindala juba 64 m2. Raamatukogus teostas remondi Olustvere Sovhoostehnikum. Tehnikum aitas ka materiaalselt 1600 rublaga. Muretses raadio ja seinakella, kardinad, laua, põrandariide. Majandi abi raamatute viimisel Paala kooli, küttepuude muretsemine. Võimaldas tasuta ruumid Jaska laenutuspunktile, muretses inventari ja tasuta transpordi. Rajooni raamatukogu poolt saadi uut mööblit, riiuleid, kataloogikapp, laenutuslaud, toole.
 
1991. aasta oktoobris ühinesid Olustvere Sovhoostehnikumi raamatukogu ja Olustvere külaraamatukogu. Endised raamatukogu ruumid läksid omanikele tagasi ja sinna tehti omanike poolt baar nimega „Kassi baar“. Alates sellest ajast toimus lugejate teenindamine Olustvere ST raamatukogu ruumides, mis asusid lossi peahoones teisel korrusel pindalaga 80 m2. Ahjusid tuli ise kütta, ruumid kõrged ja külmad. Küttepuude saamisega oli raskusi ja tihti olid need märjad. Raamatukogu hakkasid finantseerima omavalitsus ja kool, kelle raha tuli põllumajandusministeeriumist. Omavalitsuse poolt telliti ilukirjandus ja muu liigikirjandus ja kooli poolt õppekirjandus. Perioodika tellimine jagati pooleks ja nii on see toiminud väikeste muutustega tänapäevani.
 
1994.a. aasta detsembris kolis raamatukogu lossist koolimajja ja põranda pindala suurenes 80m280 m²'lt 120 m2'le. Lossis asus raamatukogu 32 aastat.
 
Sajandivahetusega kaasnesid ka uuendused raamatukogus, saabusid esimesed arvutid (september 1998), avati internetipunkt [[Avatud Eesti FondiFond]]i toetusel. 1998. aastal saadi raamatukokku suur koopiamasin raamatukogus, millega tegid raamatukogutöötajad enamuse kooli koopiatest.1998-2004 kasutusel1998–2004 raamatukogukasutati tarkvara KIRJASTO 3000, mille käigus viidi raamatud elektronkataloogi ja algas elektrooniline laenutamine.
 
2004. a.aastal mindi üle raamatukogu info- ja kataloogisüsteemi tarkvarale [https://www.webriks.ee/blog/[Raamatukogude Info- ja Kataloogisüsteem|RIKS]], mida kasutatakse tänaseni.
 
2005. aasta oktoobrikuus ühinesid [[Suure-Jaani linn]], [[Suure-Jaani vald]], [[Olustvere vald]] ja [[Vastemõisa vald]] ühtseks [[Suure-Jaani vald|Suure-Jaani vallaks]].
 
2007.a. aastal võeti Suure-Jaani valla kõigis raamatukogudes kasutusele ühtne elektrooniline lugejakaart.
 
Õisu Toiduainetetööstuskooli ühinemisega [http://www.olustvere.edu.ee/ [Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool]]iga sai raamatukogu juurde erialast õppekirjandust. Raamatukogus viivad läbi oma tunde nii Teenindus- ja Maamajanduskooli kui ka Olustvere Põhikooli õpilased. Raamatukogutunde viiakse läbi igal sügisel mõlema kooli uutele õpilastele. Raamatukogus tähistatakse lugemisaastat, vabariigi aastapäeva, raamatukogupäevi, kirjanike sünnipäevi, rahvakalendripäevi ja iga-aastaseid teemaaastaid.
 
2010.a.viidi vallavalitsuseaastal pooltviis vallavalitsus läbi reformreformi, jamillega ühendati Suure-Jaani valla raamatukogud. Meie töödRaamatukogu hakkabasus juhtima ja tegevust korraldama Suure-Jaani Raamatukogu direktor.
 
2012 toimus koolimaja renoveerimine, mille käigus sai raamatukogu juurde 4neli ruumi kogupinnaga 263 m2.
 
==Töötajad==
'''Olustvere raamatukogus on töötanud:'''
* 1950 - Kalev
* 1951-19521951–1952 - A. Õunapuu, L. Koov
* 1953-19561953–1956 - J. Rünne
* 1957-19581957–1958 - I. Reimann, I. Kirm
* 1958-19661958–1966 - S. Siht-Arr
* 1966-19781966–1978 - L. Leinamäe
* 1979-19811979–1981 - E. Hansen
* 1981-19911981–1991 - M. Meelis
* 1987-20151987–2015 - V. Raitma
* 1981 - E. Mägi
* 2015 - R. Marjapuu
 
[[Kategooria:Viljandi maakonna raamatukogud]]