Erinevus lehekülje "Olustvere raamatukogu" redaktsioonide vahel

Lugejaid teenindati kirjanduse kojukandmisega. Oli olemas lugejate aktiiv, kes pidas nõupidamisi sel ajal aktuaalsetel probleemidel nagu viljavarumisperioodi läbiviimise abistamine kolhoosides, kütte kohaleveo aktsioon, valmistati heinatööde graafikuid. 1957.a oli raamatukogus alfabeetiline – ja süstemaatiline kataloog.1961.a. viidi külanõukogu Olustverest Tääksi ja raamatukogu sai endised külanõukogu ruumid. Kasutada oli 2 tuba 39 m2.1963.a.moodustati raamatukogu nõukogu 5 liikmega. 1964.a.võeti Paala 8 kl. kooli raamatukogu eksemplarid arvele Olustvere raamatukogus. Organiseeriti rändraamatukogu Paala kooli juurde. Raamatukogu teeninduspiirkonna alla kuulus Olustvere sovhoostehnikum, Paala kolhoos, Paksu küla, Olustvere raudteejaam. Lugejate paremaks teenindamiseks koostati teeninduspiirkonna elanike kohta kartoteek.1966. a. tuli tööle Laine Leinamäe, kes oli lõpetanud Tallinna kultuurhariduskooli raamatukogunduse osakonna. Noore ja energilise töötaja eestvõtmisel korraldati arvukalt raamatuarutelusid, kohtumisi kirjanikega, lastele muinasjututunde, viktoriine, bibliograafilisi ülevaateid. Suured muutused raamatukogu elus said teoks 1991.a.kui ühinesid Olustvere sovhoostehnikumi raamatukogu ja külaraamatukogu. Raamatukogu asukohaks sai Olustvere lossi teine korrus nelja ruumiga, millest kaks olid lugejate kasutada. Sellest ajast alates töötab ühise katuse all kaks erinevat raamatukogu tüüpi: kooliraamatukogu –kooli- ja rahvaraamatukogu. 1994.a. detsembris kolis raamatukogu lossist koolimajja. Lossis asus raamatukogu 32 aastat.1998.a. oli suurte muudatuste aasta. Raamatukogu juhataja tegi projektitaotluse Avatud Eesti Fondile Avaliku internetipunkti loomiseks. Saime raha ja arvutid. Osteti raamatukoguprogramm KIRJASTO 3000. Sisestati kogu raamatuvara ja lugejad ning algas elektrooniline laenutamine. Kasutada on 120 m2. 2004.a. kasutusel raamatukoguprogramm Riks, mis võimaldab sisestada nii õpikuid kui muud kirjandust ja neid laenutada.

Teadaolevalt hakati raamatukogu komplekteerimisega tegelema juba 1919/1920 õ/a. lõpul kui Reegoldi koolis korraldati laste pidu, mille sissetulek läks õpilaste raamatukogu muretsemiseks. Summa oli 1056 marka ja 90 penni. Koolis oli nii õpilaste kui õpetajate raamatukogu. Raamatuid laenutasid Aleksander Kippel ja Ena Põder. Raamatute laenutamise eest oli väike maks. Fondis oli kolm riiulitäit raamatuid.

Esimene inventariraamat on avatudavati 25.augustaugustil 1949.a. Raamatud on saadudsaadi Bibkollektorist. Inventariraamatuid sirvides võib näha, etja liigiliselt onvõeti arvele võetud enam põllumajanduspõllumajanduslikku, poliitilist ja ka ilukirjandust. Raamatukogu kohta on taas märkmeid säilinud alates 1950.a. Algitpunktides peeti loenguid poliitilisest olukorrast, valmistati loosungeid, seinalehti, plakateid. Raamatukogu asus rahvamajas ja kasutada oli 2 ruumi põrandapinnaga 48 m2. Raamatukogu suur majanduslikiga-aastane mure oli igalküttepuud aastal välja vedada(hankimine, lõhkudalõhkumine, riita panna küttepuudriitaladumine).

1958.a. sai juhatajaks Salme Siht, kes oli lõpetanud Tallinna kultuurharidusala kooli.1966.a. organiseeriti rändraamatukogu Jaska osakond. JätkubJätkus töö Olustvere sovhoostehnikumis ühiskondlike raamatukoguhoidjate kooliga. Koostati raamatukogu teeninduspiirkonna perede vihik, et paremini tundma õppida oma lugejaid. Moodustati laste raamatusõprade ring.

1991. aasta oktoobris ühinesid Olustvere Sovhoostehnikumi raamatukogu ja Olustvere külaraamatukogu. Endised raamatukogu ruumid läksid omanikele tagasi ja sinna tehti omanike poolt baar nimega „Kassi baar“. Alates sellest ajast toimus lugejate teenindamine Olustvere ST raamatukogu ruumides, mis asusid lossi peahoones teisel korrusel pindalaga 80 m2. Ahjusid tuli ise kütta, ruumid kõrged ja külmad. Küttepuude saamisega oli raskusi ja tihti olid need märjad. Raamatukogu hakkashakkasid finantseerima omavalitsus ja nii kool, kelle raha tuli põllumajandusministeeriumist kui omavalitsus. Omavalitsuse poolt telliti ilukirjandus ja muu liigikirjandus ja kooli poolt õppekirjandus. Perioodika tellimine jagati pooleks ja nii on see toiminud väikeste muutustega tänapäevani.

1994. aastaa. detsembris kolis raamatukogu lossist koolimajja. Kasutadaja onpõranda pindala suurenes 80m2'lt 120 m2'le. Lossis asus raamatukogu 32 põrandapindaaastat.

Sajandivahetusega kaasnesid ka uuendused raamatukogus, saabusid esimesed arvutid (september 1998), avati internetipunkt Avatud Eesti Fondi toetusel. 1998.aastal suur koopiamasin raamatukogus, millega tegid raamatukogutöötajad enamuse kooli koopiatest.1998-2004 kasutusel raamatukogu tarkvara KIRJASTO 3000, mille käigus viidviidi raamatud elektronkataloogi. 2004. a. mindi üle raamatukogu info- ja kataloogisüsteemialgas tarkvaraleelektrooniline [https://wwwlaenutamine.webriks.ee/blog/ RIKS], mida kasutatakse tänaseni.