Erinevus lehekülje "Tuutari" redaktsioonide vahel

Lisatud 2 baiti ,  2 aasta eest
P
resümee puudub
P
'''Tuutari''' ehk '''Dudergof''' (vene ''Дудергоф'', rootsi ''Duderhof'', soome ''Tuutari'') on ajalooline mõis ja sellest väljakasvanudvälja kasvanud küla ja linnaline asula (vene keeles ''посёлок'') [[Ingeri|Ingerimaal]], tänapäeval Venemaal [[Krasnoje Selo rajoon]]is [[Peterburi]]s.
 
1950–2016 kandis piirkond nime '''Možaiski''' (vene Можа́йский).
15. sajandil kuulus Tuutari [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] [[Vadja viiendik|vadja viiendikku]] [[Orehhovo maakond|Orehhovo maakonda]] (vene ''Ореховский уезд'')<ref name=":0" />.
 
1477-14781477–1478 läks piirkond [[Moskva vürstiriik|Moskva vürtsiriigivürstiriigi]] alluvusse. 1500. aastal koostatud vürstiriigi uute alade inventuri nimistus leidub muu seas nimi ''Vvedenskoi Dudorovskoi pogost'' (vene ''Введенской Дудоровской погост''), mida peetakse Tuutari esmamainimiseks. Pogosti keskuses asus ''Vvedenie'' kirik, millel oli oma preester, diakon ningja köster.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://dudergof.ak91.ru/история/|Pealkiri=Поселок Можайский / Дудергоф|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=01.04.2017}}</ref>
 
Rootsi võimu alguses (1617) nimetati piirkonda seal asunud mõisa järgi rootsipäraselt ''Duder Hoff'''ks (''Hoff'' - mõis, soome paralleel ''Tuutarhovi'').<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://dudergoff.ru/advantage/2/14/|Pealkiri=История - Новый Дудергоф|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=31.03.2017}}</ref>
 
Tuutari mõis omakorda olevat nime saanud asukoha järgi [[Tuutari mägi|Tuutari mäel]]. Eesti etnograaf ja kohanimeuurija [[Jüri Truusmann]] on arvanud (1898), et nimi (Dudorovo) võiks pärit olla [[Soome keel|soomekeelsest]] sõnast ''tunturi'' ehk mägi, mille algkujuks on [[Saami keeled|saamikeelne]] ''dudar'' või teise versioonina [[Vene keel|venekeelsest]] sõnast ''duren'' (дурень) ehk totter, rumal.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jüri Truusmann|pealkiri=Чудско-литовские элементы в Новгородских пятинах. Часть I. Пятины Водьская, Деревская и Шелонская.|aasta=1898|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=77}}</ref> Saamikeelset päritolu on pakkunud ka Mikkola (1901)<ref>J. J. Mikkola. (1901) ''Muutamista paikannimistä''. Virritäjä, 5, lk 100-101.</ref> ja Popov (1981)<ref>{{Raamatuviide|autor=A. I. Popov|pealkiri=Sledy vremen minuvshikh: iz istorii geograficheskikh nazvaniĭ Leningradskoĭ, Pskovskoĭ i Novgorodskoĭ oblasteĭ|aasta=1981|koht=Leningrad|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>.
 
1624. aastal läänistas Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] mõisa [[Ingerimaa kuberner|Ingerimaa kubernerile]], parun [[Johan Skytte|Johan Skyttele]]. Luteriusu kiriku rajamise ja [[Tuutari kihelkond|kihelkonna]] asutamise järel 17. sajandi esimesel poolel, kandus mõisa kui kihelkonna oluliseimaolulisima keskuse nimi üle aga juba tervele kihelkonnale.
 
1826. aastal läks Tuutari mõis koos ümbrsukondseteümbruskondsete küladega (Pikkola, Variksela, Kavelahti, Villasi ja Hovinmäki) vene keisrinna [[Aleksandra Fjodorovna (1798–1860)|Aleksandra Fjodorovna]] valdustesse, kes rajas mõisa asukohta Äijänmäki mäel puidust kahekorruselise Šveitsi stiilis rõduga suvemaja koos seda ümbritseva metsapargi ja puuvilja aiaga. Tsaari perekonnale kuulus mõis pea sada aastat kuni 1917. aastani.<ref name=":0" />
 
1950. aastal nimetati Tuutari linnaline asula vene sõjaväelase ja lennunduspioneeri [[Aleksandr Možaiski]] auks ümber Možaiskiks.
1973. aastal läks Možaiski [[Krasnoje Selo rajoon|Krasnoje Selo rajooni]] koosseisus [[Leningrad|Leningradi]] linna haldusalasse.
 
2016. aastal taastati ametliku nimetusenanimena Možaiski ajalooline nimetus Dudergof.
 
==Vaata ka==
100 853

muudatust