Jean-Baptiste Vuillaume: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{oota}}
[[Fail:J.B.Vuillaume_photo_1860_Moulin_Workshop.jpg|pisi|Jean-Baptiste Vuillaume]]
'''Jean-Baptiste Vuillaume''' (7. oktoober 1798 – 19. märts 1875) oli prantsuse [[keelpillimeister]] ja mitmete auhindade võitja. Ta on valmistanud üle 3000 pilli, olles samaaegselt ärimees ja leiutaja.<ref name="Millant 1972">{{cite book|last=Millant|first=Roger|year=1972|title=J. B. Vuillaume: Sa Vie et son Oeuvre|publisher=W.E. Hill|location=London|language=French|oclc=865746}}</ref><ref>''Les Luthiers Parisiens aux XIX et XX siecles'', Tom 3 "Jean-Baptiste Vuillaume et sa famille : Nicolas, Nicolas-François et Sébastien" by Sylvette Milliot, published by Édition les Amis des la Musique, 2006</ref>
▲Vuillaume sündis Mirecourtis, tema isa ja vanaisa olid samuti pillimeistrid.
1818. aastal kolis Vuillaume [[Pariis]]i [[François Chanot]]' juurde töötama. Kolm aastat hiljem liitus ta [[Simon Lété]], François-Louis Pique' väimehe, meistritöökojaga [[Rue Pavée St. Sauveur' tänav]]al. Vuillaume'ist sai Lété partner ning 1825. aastal koliti uude töökohta [[Rue Croix des Petits-Champs' tänav]]al. Töökoja nimetuseks sai "Lété et Vuillaume". Vuillaume'i esimesed sildid pärinevad 1823. aastast.
== Vahendid ==▼
Enam kui 3000 muusikainstrumend valmistaja—peaaegu kõik, mis on nummerdatud—ja trahvi kaupmees, Vuillaume oli ka andekas leiutaja, kuna tema teadustöö koostöös akustika ekspert Savart näitab. Kui uuendaja, on ta välja töötanud mitmeid uusi vahendeid ja mehhanisme, eriti suur [[Vioola|viola]] mida ta nimetas "contralto", ja kolm-string [[Octobass]] (1849-51),<ref>[http://mediatheque.cite-musique.fr/masc/?INSTANCE=CITEMUSIQUE&URL=/mediacomposite/cmde/CMDE000001300/02.htm Octobasse & Contralto, Cité de la musique]</ref> suur triple bass alalise 3.48 meetrit kõrge.▼
1827. aastal [[Neogooti arhitektuur|Neogooti]] kõrghetkel hakkas Vuillaume järgi tegema vanasid pille.{{Citation needed|date=jaanuar 2014}} Samal aastal võitis ta hõbemedali Pariisi universuminäitusel ning aasta hiljem alustas ta oma äriga.
Vuillaume'i töökoda sai Pariisi üheks tähtsaimaks ning kahekümne aastaga kogus tuntust ka Euroopas. Suuresti aitas tema edule kaasa ka 1855. aastal 80 000 frangi eest ostetud 144 Itaalia meistrite pilli, mille hulka kuulusid ka ''[[Messiah-Salabue Stradivarius]]e'' viiul ning veel 24 Stradivari instrumenti.<ref name="ReferenceA">Les Luthiers Parisiens aux XIX et XX siecles Tom 3 "Jean-Baptiste Vuillaume et sa famille : Nicolas, Nicolas-François et Sébastien" by Sylvette Milliot published by Edition les Amis des la Musique 2006</ref>
1858 kolis Vuillaume [[Ternes]]e lähedale [[Rue Pierre Demours]]' tänavale vältimaks Pariisi tollimaksu puitude importimisel.
▲
== Auhinnad ja medalid ==
* 1827 hõbemedal Riiklikul Pariisi tööstusnäitusel
* Pariisi näitustel aastatel 1844 ja 1849 kuldmedal
* 1851 Nõukogu medal Rahvusvahelisel Londoni näitusel
* 1855 kuldmedal Pariisi rahvusvaheline näitusel
==
{{
[[Kategooria:Sündinud 1798]]
[[Kategooria:Surnud 1875]]
| |||