Erinevus lehekülje "David Ricardo" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 49 baiti ,  4 aasta eest
P
resümee puudub
P
P
Ricardo sündis [[London]]is kolmanda lapsena seitsmeteistlapselisest portugali juudi perest, kes oli just enne tema sündi emigreerunud [[Holland]]ist.
 
David Ricardo ei käinud kunagi ''college''s, kuid ta orienteerus majandusteoorias paremini, kui nii mõnigi akadeemik. Ta ei õppinud kunagi [[finantsturg]]e, kuid ta teenis aktsiaturul miljoneid naelu. Tema praktilised oskused ja võimed lubasid tal võimutseda igasugustes akadeemilistes ringkondades, kus ta kummutas oma vestluskaaslase argumendid lihtsa lausega: ''"Vaid ülikooli professor võib olla niivõrd rumal, et uskuda''…". Üks ülikooli õppejõud oli piisavalt "rumal" ja julges Ricardole vastu vaielda. [[Thomas Robert Malthus|Malthuse]] ja Ricardo vaheline tutvus algas [[1811]]. aastal, kui mõlemad mehed avaldasid esseed kaubavahetusest ja rahast, kritiseerides üksteistteineteist. Sellest sai alguse pikk sõprussuhe.
 
Ricardo läks juba neljateistkümne aastaseltneljateistkümneaastaselt oma isa juurde [[Londoni Börss|Londoni Börsile]] tööle, et õppida finantsturge. Olgugi, et Ricardot ümbritses alati rikkus, juhtussattus ta alles 27 -aastaselt juhuslikult lugema '''"Rahvaste rikkust'''".
 
*[[1908]]. aastal alustashakkas David Ricardo majandusülevaatlike artiklitekirjutama kirjutamistmajandusülevaateartikleid. PealePärast seda kutsuti David Ricardot mitmetessemitmesse klubidesseklubisse (Malthus Political Economy Club, King of Clubs jne).
*[[1817]]. aastal avaldas Ricardo viimaks oma esikteose '''"Poliitilise ökonoomika ja maksustamise põhimõtted'''", mis sisaldas nii ülevaate [[Adam Smith|Smithi]]i kirjutistest, kui ka päevakohastest majandusküsimustest. Kaks aastat hiljem valiti David Ricardo [[Briti alamkoda|Briti alamkotta]], kus temast sai '''poliitiliste vabaduste ja vabakaubanduse eest võitleja'''.
 
== "Suhtelise eelise seadus" ==
 
Isegi tänapäeval on Ricardo '''"Suhtelise eelise seadus'''" paljudele [[poliitik]]utele arusaamatu.
Ricardo pakkus Inglismaale välja kaks erinevatvõimalikku Inglismaa arenguteed:
#protektsionistide saar, mis on kindlustatud välismaa kaupade vastu;
#ekstrovertne kaupleja, mis on kogu maailma kaubanduskeskus.
 
Kui Adam Smithi absoluutse eelise seadus, andis hea ettekujutuse [[Spetsialiseerumine (majandus)|spetsialiseerumise]] eelistest, siis David Ricardo suhtelise eelise seadus näitas, et '''spetsialiseerumine aitab [[kogutoodang]]ut tõstasuurendada isegi siis, kui ollakse igal alal vähemproduktiivnevähem produktiivne'''. Osade kaupade tootmisest loobumine on [[alternatiivkulu]], seega spetsialiseerutakse kaupadele, mille alternatiivkulu on madalam. Siit ka David Ricardo kuulus ütlus:
 
:::''"Kui prantslased tahavad meid toita odavamalt, kui me ise seda teha suudaks, siis sööme pealegi prantsuse toitu ja kulutame oma aja millegi muu peale." Kui Jõuluvana toob meile saia ja kooki põhjapõtradega, kas meie peaksime siis Rudolfi taevast alla tulistama, sellepärast, et meie tahame endale ise küpsetada?''"
 
Probleem on just selline, mida Ricardo ja teised vabakaubanduse pooldajad püüavad meile selgitada. Paljud eelistavad siin valitsuse sekkumist, seega valitsus peaks olema see, kes Rudolfi hävitab. Põhiline '''argument vabakaubanduse vastu''' on järgmine,: ''töökohtade arv oleneb sellest, kui palju me endale ise kooke küpsetame.''
 
Selliste probleemidega võitles Ricardo Parlamendisparlamendis, jaaga jäi selles võitluses alla, teravilja seadusedteraviljaseadused kehtisid kuni 1846. aastani. David Ricardo väitis, et Inglismaa oleks õnnelikem riik, kui ta vabaneks kahest pahest: riigivõlast ja teravilja seadustestteraviljaseadustest.
 
PealePärast David Ricardo surma kuni tänase päevanitänapäevani on tema teooriaid ja õpetusi jagatud üle maailma.
 
[[1990]]. aastal proovisid Ricardo teooriate paikapidavust [[Euroopa Ühendus]]e maad. Võib öelda, et Ricardo saavutas vähemasti poolikupool võiduvõitu, sest [[1992]]. aastal kaotati peaaegu kõik [[kaubavahetusbarjäärid]] nende riikide vahel.
 
 
== Ricardo panus majandusteadusessemajandusteadusse ==
 
*Teos “Poliitiline ökonoomia ja maksustamise põhimõtted” ([[1817]]).
*Valitsuse sekkumine majandusse pigem vähendab kui suurendab majanduslikku aktiivsust.
*Ühiskondliku tootmise eesmärk on kõrge kasum.
*Kasum tähendab progressi, jaaga selle vaenlasedmaaomanikud on agaselle maaomanikudvaenlased.
 
 
 
=== Teoste originaalnimedoriginaalpealkirjad ===
 
*"The High Price of Bullion, a Proof of the Depreciation of Bank Notes" ([[1810]])
*"Essay on the Influence of a Low Price of Corn on the Profits of Stock" ([[1815]])
*"Principles of Political Economy and Taxation" ([[1817]])
 
{{Klassikalised majandusteadlased}}
128 449

muudatust