Kullapalavik: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kullapalavik''' oli ja on aeg, kui töölised koondusid erinevaist maailma paigust kindlale alale, kus on leitud suuremas koguses [[kuld]]a on leitud. Tihti on neist tekkinud uusasustused aladel, kus varem inimasustus oli hõre või puudus, eriti paistis see silma [[Austraalia]]s ja [[Põhja-Ameerika]]s.

Kuigi kulda on kaevandatud juba [[Rooma Impeerium]]ist saadik ja varemgi, siis suurimad [[kaevandus]]ed jäid kullapalaviku perioodi 18. [[sajand]]i keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni. Sel ajal võttis hoogu ka [[tööstusrevolutsioon]], mis oli kaevandustes kasutatava [[tehnoloogia]] ja uute tehniliste lahenduste kiireks arendajaks, kõik see omakorda kiirendas muude kaevandusega seotud harude nagu [[transport]], [[logistika]], [[rasketehnika]] jne arengut. [[Kullakaevandus]] ise-enesestiseenesest ei olnud küll niivõrd tulus, aga paljud vahendajad ja transpordi firmadtranspordifirmad teenisid hiigaslikke kasumeid kulla käitlemisega, selle tulemusena tekkisid esimesed tõelised tänapäeva mõistes [[miljonär]]id ja teatud regioonis [[monopol]] <nowiki/>firmad.

Kuna maailma majandus ja rahandus on paljuski baseerunudpõhinenud kullal ja eriti on kulla indekskullaindeks rohkem esile tõusnud madalamate majandus seisudemajandusseisude ajal, siis lühiajalised nn. "mini-kullapalavikud" tekivad ka sel ajal. Viimane taoline oli [[Kakamega kullapalavik]] ning. 2008. aasta [[masu]] järel, mis viis kulla hinna rekodkõrgustesserekordkõrgustesse, on kullapalavikust rääkima hakatud ka [[Lõuna-Ameerika]]s.