Eos: erinevus redaktsioonide vahel

'''Eos''' ehk '''spoor''' on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul. Eosed moodustavad tähtsa etapi paljude [[bakter]]ite, [[taim]]ede, [[vetikas|vetikate]], [[seen]]te ja mõnede [[protist|algloomade]] [[elutsükkel|elutsüklist]] <ref>[http://www.pollenplus.com/spores/faq.php Spore FAQ – Aerobiology Researchname="dpRKm" Laboratory]</ref>.

Eosed on tavaliselt [[haploidne|haploidsed]] ja [[ainurakne|ainuraksed]] ning neid toodetakse [[meioos]]i käigus [[sporofüüt]]ides asuvates spetsiaalsetes organites e [[eosla]]tes e eospesades e sporangiumites. Kui tingimused on sobivad, areneb eos [[mitoos|mitootilise]] paljunemisega uueks organismiks, moodustades [[hulkrakne|hulkrakse]] [[gametofüüt|gametofüüdi]]. Viimane omakorda toodab [[gametangium]]ites sugurakke e [[gameet]]e. Kahe gameedi liitumisel hakkab arenema järjekordne sporofüüt ja sellega saab täis üks elutsükkel.<ref>[http://www.botany.ut.ee/lectures/mukoloogia/mukol.eksam.tekst.pdf Mükoloogia konspekt] Kõljalg, U. (lisatudname="KrWUz" 9.11.2011)</ref> Sellise elutsükli puhul toimub organismi haploidse ja [[diploidne|diploidse]] faasi vaheldumine. Mitmed seened toodavad eoseid mitootilise [[rakujagunemine|rakujagunemise]] käigus (selliseid eoseid nimetatakse [[mitospoor]]ideks) ja nende abil toimub [[suguta sigimine|mitteseksuaalne paljunemine]].

Põhiline erinevus eose ja seemne kui leviste vahel seisneb selles, et võrreldes seemnega sisaldab eos väga väikest kogust toiduvaru ja seega vajab idanemiseks paremini sobivaid tingimusi. (Esineb ka erandeid – paljude [[käpalised|käpaliste]] seemned, mis on küll hulkraksed, on väga väikesed ja neis puudub toitekude ehk [[endosperm]]. Samuti on mõnede [[krohmseened|krohmseente]] (''Glomeromycota'') [[hõimkond]]a kuuluvate seente spoorid läbimõõduga kuni 800 µm <ref>[http://tolweb.org/Glomeromycota/ Glomeromycota] – Tree of Life webname="yMrXI" project</ref>). Seega on seemned vastupidavamad kehvadele keskkonnatingimustele ja vajavad arenema hakkamiseks väljastpoolt vähem energiat. Eoseid toodetakse üldjuhul suurtes kogustes, et suureneks kasvamaläinud eoste hulk (kompenseerib kehva idanevuse).

*[[sporangiospoor]]id: eosed, mis arenevad sporangiumis, nt hõimkonnas ''Zygomycota'' ([[ikkesseened]])<ref>[http://www.botany.ut.ee/lectures/mukoloogia/seente.sustemaatika.konspekt.pdf Seente süstemaatika konspekt], Tartu ülikooli botaanika ja ökoloogia instituut, toimetaja: Kalamees,name="JzumW" K.</ref>;

*[[sügospoorid]] e seigeosed: sugulise paljunemise käigus [[sügoot|sügoodist]] moodustunud eosed, mis arenevad tüüpiliselt sporangiumikandjal asuvaks sporangiumiks, tunnus hõimkonnas ''Zygomycota''<ref>[http://tolweb.org/Zygomycota/ Zygomycota] – Tree of Life webname="nmheT" project</ref>;

*[[kotteos]]ed e askospoorid: [[eoskott|eoskottides e askutes]] arenevad eosed, iseloomulikud hõimkonnale ''Ascomycota'' ([[kottseened]])<ref>[http://tolweb.org/Ascomycota Ascomycota] – Tree of Life webname="Dd37G" project</ref>;

*[[kandeos]]ed e basidiospoorid: erinevalt eoskotis endogeenselt tekkivatest kotteostest arenevad [[eoskand|eoskannal]] eksogeenselt, iseloomulikud hõimkonnale ''Basidiomycota'' ([[kandseened]])<ref>[http://tolweb.org/Basidiomycota Basidiomycota] – Tree of Life webname="wbk19" project</ref>;

*[[parasiit]]sed seeneeosed võib jaotada kaheks: seesmised eosed, mis idanevad peremeesorganismi sees, ja välised eosed, mis on keskkonda vabastatud juba nakatunud peremeesorganismi poolt eesmärgiga nakatada uusi organisme <ref>[http://web.archive.org/web/20080626082941/http://www.modares.ac.ir/elearning/Dalimi/Proto/Lectures/week15/biology.htm A Handbook of Biology and Researchname="LJpDD" Techniques].</ref>. Parasiitne seen on näiteks ka Eestis levinud [[harilik kedristõlvik]].

Mitmete seeneliikide nii mitteseksuaalse paljunemise kui ka seksuaalse paljunemise eosed või sporangiospoorid vabastatakse aktiivselt. Sel juhul toimub eoste sunniviisiline väljapaiskamine neid moodustavast struktuurist. Väljapaiskamine kindlustab eoste väljumise [[reproduktiivorganid|reproduktiivorganitest]] ja levimise õhus (ka pika vahemaa taha). Mitmed seeneliigid omavad seega eoste väljapaiskamiseks vajalikke spetsiaalseid [[mehaanika|mehaanilisi]] ja [[füsioloogia|füsioloogilisi]] mehhanisme. Selliste mehhanismide hulka kuulub näiteks kotteoste sunniviisiline väljapaiskamine eoskottidest. See toimub tänu eoskoti erilisele struktuurile ja [[osmolüüt]]ide akumuleerimisele eoskoti rakkudesse, mille tulemusena toimub eoste plahvatuslik väljapaiskamine õhku <ref name="Trail">{{cite journal|author=Trail F.|year= 2007|title=Fungal cannons: explosive spore discharge in the Ascomycota|journal=FEMS Microbiology Letterrs|volume=276|pages=12–8|pmid=17784861|doi=10.1111/j.1574-6968.2007.00900.x|issue=1}}</ref>. Eoste aktiivne e sunniviisiline vabastamine võib toimuda ka ühe eose kaupa: väikese veetilga ([[Buller'i tilgake]]) moodustumisel ja eosega kokkupuutel vabaneb viimane [[mürsk|mürsu]]<nowiki/>taoliselt algkiirendusega üle 10 000 [[raskuskiirendus|g]] <ref name="Pringle et al.">{{cite journal|author=Pringle A, Patek SN, Fischer M, Stolze J, Money NP.|year= 2005|title=The captured launch of a ballistospore|journal=[[Mycologia]]|volume=97|pages=866–71|pmid=16457355|doi=10.3852/mycologia.97.4.866|issue=4}}</ref>. Sellist eost nimetatakse ka ballistospooriks.

Osa seeni vabastab eoseid muul viisil. Näiteks välise mehaanilise jõu kasutamine [[murumuna]] (takson ''Gasteromycetes'') puhul, kus eosed vabanevad näiteks seenele pealeastumisel. Putukate kohalemeelitamine oma elavate värvide ja roiskuva lõhnaga on samuti üks võimalus seeneeoste levimiseks, seda teevad kõige esinduslikumalt seened sugukonnast ''Phallaceae'' ([[tanuseenelised]]). Sel juhul kleepuvad eosed putuka keha külge ja kanduvad koos putukaga edasi. Eostega paljunevate [[soontaimed]]e, näiteks sõnajalgade väga kerged eosed kanduvad laiali tuulega, mis on suurepärane levitaja. Kasuks tuleb ka see, et tühise toiteväärtuse tõttu ei paku eosed loomadele erilist huvi. Seemnetest enam ohustavad eoseid aga seened ja bakterid. Eoste suurim eelis teiste paljunemismeetodite ees on see, et nende tootmine vajab kõige vähem [[energia]]t ja [[Aine (füüsika)|ainet]]. Perekonna [[selaginell]] esindaja, sõnajalgtaim ''Selaginella lepidophylla'' levimine toimub ebatavalise [[diaspoor]]i abil, mida nimetatakse [[veerpõõsas|veerpõõsaks]] <ref>{{Cite webname="jzRHp" />.