Forex: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''''Forex''''' (ingl ''Foreign Exchange Market'', FX) on rahvusvaheline pankadevaheline [[valuuta|valuutavahetuse]] turg, mida kutsutakse sageli
Valuutaturul ei kaubelda mingis kindlas kohas ning sellel puuduvad ühtsed standardid. Valuutat vahetatakse investeerimis- ja maaklerfirmade võrgu, [[keskpank|keskpankade]] ning kommertspankade kaudu. Turul on ka eraisikutest [[investor|investorid]] ja kauplejad, kes on sinna pääsenud maaklerfirmade kaudu. Peaaegu kõik valuutaoperatsioonid teevad suured ja mõjukad pangad, neid kutsutakse turutegijateks (ingl ''market-makers''). <ref name="r1"/> Eraisikute kaudu tehakse turul hinnanguliselt ainult 2% kõikidest valuutatehingutest.
''Forex'' on käibemahult kõige suurem ja jõulisemalt kasvav finantsturg: 1977. aastal moodustas valuutaturu päevase kauplemise maht ligemale 5 [[miljard|miljardit]] dollarit,
''Forex''-turg on maailma kõige dünaamilisem ja [[likviidsus|likviidsem]] turg, mis on kauplemiseks avatud 24 tundi ööpäevas. Eelkõige erineb see traditsioonilistest finantsturgudest vahendite kiire käibe ja operatsioonide madala omahinna poolest. <ref name="r1"/>
9. rida:
==''Forex''-turu põhilised valuutad==
''Forex''-turu
*USA dollar (USD, $)
24. rida:
*[[Euroopa Keskpank|Euroopa Keskpank]]
*[[Bank of England|Suurbritannia pank]]
*[[Jaapan|Jaapani]] pank
*[[Šveits|Šveitsi]] rahvuspank
*[[Kanada]] pank
*[[Austraalia]] reservpank
*[[Uus-Meremaa]] reservpank
*[[investeerimisfond|Investeerimisfondid]]
*Kommertspangad
38. rida:
==Valuutakurss==
Valuutakursiks nimetatakse ühe valuuta rahalist väärtust teises valuutas. Näiteks euro kurss USA dollarites võrdub vajalike dollarite arvuga ühe euro ostmiseks. Valuutakurssi võib väljendada (noteerida) otseselt või kaudselt. Otsene noteering näitab, mitu ühikut koduvaluutat on vaja ühe ühiku välisvaluuta omandamiseks. Kaudne noteering näitab, mitu ühikut välisvaluutat on vaja ühe ühiku koduvaluuta omandamiseks. <ref name="r3"/>
Eesti pangad noteerivad valuutasid üldjuhul otse, erandiks on [[SRÜ|SRÜ riikide]] valuutad. Otsene noteering on levinum ka Mandri-Euroopas. Inglise pangad seevastu eelistavad kaudset noteeringut, USA pangad kasutavad mõlemat meetodit, nii otsest kui ka kaudset noteeringut. <ref name="r3"/>
45. rida ⟶ 44. rida:
Valuutavahetuses annavad pangad kaks noteeringut: valuuta ostu- ja müügikursi väärtuse. Olenemata sellest, kas kasutatakse otsest või kaudset noteeringut, nimetatakse madalamat kurssi alati ostukursiks ning kõrgemat seetõttu müügikursiks. Ostu- ja müügikursi vahet nimetatakse kursivaheks ja ka ''spread''<nowiki/>'iks. <ref name="r3"/>
Kursivahe on seda väiksem, mida aktiivsem ja stabiilsem on turg. Väga väike on USA dollari, Šveitsi frangi ja Jaapani jeeni kursivahe, suurem on see näiteks [[Rootsi kroon|Rootsi kroonil]] ning [[Singapuri dollar|Singapuri dollaril]], sest nende turg on suhteliselt väike. <ref name="r3"/>
==Uju- ja püsikurss==
Pärast [[Bretton Woodsi institutsioonid|Bretton Woodsi valuutasüsteemi]] lagunemist on tähtsamate valuutade kursid kujunenud valuutaturul vabalt ujuvaks. Valuutakurssi, mis turul vabalt kujuneb, nimetatakse ujukursiks. <ref name="r3"/>
Täiesti vabalt kujunevad näiteks USA dollari, Šveitsi frangi ja Jaapani jeeni kurss, kuid samas ei ole vähe ka neid
Valuuta ei pea olema tingimata ujukursiga või püsikursiga. Võimalikud on ka vahepealsed variandid, kus valuutakursi kõikumisele on seatud teatud parameetrid. Euroopa valuutasüsteemi valuutad võisid enne 1993. aasta augustit üksteise suhtes kõikuda 2,25% ja pärast seda 15% ulatuses. <ref name="r3"/>
58. rida ⟶ 57. rida:
==Nõudmine ja pakkumine valuutaturul==
Ujukursi
==Valuutakursside prognoosimine==
|