Redaktsioon: 14. jaanuar 2017, kell 23:44 redigeeri Athanasius Soter (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 12 937 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. mai 2017, kell 20:52 redigeeri eemalda Kask (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 2365 muudatust P →‎Ajalugu Uuem muudatus →
13. rida: == Ajalugu == Virtsu linnus ehitati tõenäoliselt [[15. sajand\|15. sajandi keskel]], ~~kõigetõenäolisemalt~~kõige tõenäolisemalt selle teisel kolmandikul.<ref>[[Garel Püüa]], [http://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/2014_A-pk_PyyaG_linnus-15449_Virtsu.pdf Restaureerimisel leitud ajalooliste ehituskonstruktsioonide dokumenteerimine Virtsu linnuses 2014. a. septembris. Aruanne], lk 7.</ref> Kirjalikes allikates mainitakse linnust alles [[1465]]. aastal, kui ürikutes on juttu [[Konrad Uexküll]]i pärandi jagamisest poegade vahel; Uexküllidest üks pikaajalisemaid Virtsu valitsejaid oli [[Peter von Uexküll]] (ajavahemikus 1506–34).<ref>[[Michael von Taube]], Die von Uxkull, osa 3, lk 161–165.</ref> Virtsu mõisat on mainitud aga juba [[1459]]. aastal. Nende andmete põhjal dateeris [[Paul Johansen]] linnuse rajamise umbes 1460. aastaga.<ref>[[Kalvi Aluve]], Virtsu vasallilinnus. In: Eesti keskaegsed linnused, lk 47–53.</ref> Hilisemate andmete kohaselt 16. sajandist asusid mõis küll linnuse juures, ent mitte linnusemüüride vahel;<ref>Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1525–1534). Nr 427, lk 432.</ref> seega vasallilinnust tõenäoliselt pidevalt elamiseks ei kasutatud. Küll aga asus linnuse juures sadamakoht,<ref>Vt nt: Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1525–1534). Nr 448</ref> mida see kaitserajatis ilmselt oligi mõeldud kaitsma. Arheoloogiliste leidude põhjal oli Virtsu linnus aktiivselt kasutusel 15. sajandi lõpus ja 16. sajandi alguses, mingil ajahetkel on aga osa hooneid linnuses maha põlenud.<ref>Püüa, Restaureerimisel leitud ajalooliste ehituskonstruktsioonide dokumenteerimine Virtsu linnuses, lk 14.</ref> Linnuse ründamisest on jälgi ka ajalooallikates. Umbes 15.–20. juulil [[1533]] ründasid Saare-Lääne piiskop [[Reinhold von Buxhoeveden]]i väed [[Saare-Lääne vaenus]]e käigus Virtsu linnust ning lasid maha ühe sealse vahi, ei suutnud linnust aga vallutada, ent põletasid maha linnuse ees asunud mõisa ning mitu küla.<ref>Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1525–1534). Nr 427, 435, 442, 445, 561, 562, 581; Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1534–1540). Nr 621, 765.</ref> Vahepeal kasutas Saare-Lääne piiskopiks pürgiva Brandenburg-Ansbachi markkrahvi [[Wilhelm von Hohenzollern\|Wilhelm]]i pooldajaskond, kelle hulka kuulus ka Virtsu isand Peter von Uexküll, linnust rünnakute sooritamiseks Saaremaale ja Hiiumaale, mis olid piiskop Reinholdi valduses.<ref>Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1525–1534). Nr 455, lisa.</ref>

Virtsu vasallilinnus: erinevus redaktsioonide vahel