Alumiinium: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 225 baiti ,  5 aasta eest
P
Korrastasin skripti abil viiteid
(Eemaldatud muudatus 4562945, mille tegi 194.126.98.123 (arutelu))
P (Korrastasin skripti abil viiteid)
Alumiinium on kolmas kõige levinum element ([[hapnik]]u ja [[räni]] järel) ja kõige levinum metalne element maakoores (8,3% massist).
Alumiinium on sedavõrd keemiliselt [[aktiivsus|aktiivne]], et puhtal kujul seda looduses ei leidu. Alumiiniumi leidub umbes 270 erinevas [[mineraal]]is.<ref name ="Polmear" /> Põhiliseks alumiiniumi [[maak|maagiks]] on [[boksiit]].
 
Alumiiniumil on üks stabiilne looduslik [[isotoop]] massiarvuga 27. Radioaktiivne isotoop massiarvuga 26 tekib looduses kosmiliste kiirte mõjul.
Alumiiniumil on metalli kohta märkimisväärselt väike [[tihedus]] ja hea vastupidavus [[korrosioon]]ile. Alumiinium ja selle [[sulam]]id on olulised [[lennundus]]es ja muudes transpordisektorites. Kõige kasulikumad alumiiniumiühendid on [[oksiidid]] ja [[sulfaadid]].
 
Vaatamata alumiiniumi laiale levikule looduses ei ole teada ühtegi [[Eluvorm (ökoloogia)|eluvorm]]i, kes tarbiks alumiiniumi [[sool]]asid. Laia leviku tõttu on alumiiniumühendite bioloogiline kasulikkus siiani teadlaste huviobjektiks.<ref> Helmboldt, O. (2007). name="Aluminum Compounds, Inorganicu6sgd". Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry. Wiley-VCH. doi:10.1002/14356007.a01_527.pub2.</ref>
 
==Omadused==
Puhas alumiinium on suhteliselt hea nähtava [[valgus]]e ning ülihea [[infrapunakiirgus]]e peegeldaja.
 
Puhta alumiiniumi [[voolavus|voolavuspiir]] on 7–11 [[paskal|MPa]] ning [[sulam]]ite oma 200–600 MPa.<ref name="Polmear" /> Alumiiniumi [[tihedus]] ja [[jäikus]] on umbes 1/3 terase omast. Alumiinium on kergesti [[pressimine|pressitav]], [[valamine|valatav]] ja [[freesimine|freesitav]].
 
Alumiinium on väga hea [[soojus]]- ja [[elektrijuht]]. Alumiiniumil on 59% [[vask|vase]] soojus- ja elektrijuhtivusvõimest 3 korda väiksema tiheduse juures. Alumiinium on suuteline olema [[ülijuht]].<ref >Cochran, J. F.; Mapother, D. E. (1958). "Superconducting Transition in Aluminum". Physical Review 111 (1): 132–142.</ref>
Korrosioonikaitse tõttu on alumiinium üks väheseid metalle, mis säilitab pulbrina oma hõbedase [[läige|läike]], seetõttu on alumiinium oluline komponent hõbedastes värvides.
 
Alumiiniumi [[reaksioon|reageerimisel]] veega on võimalik toota vesinikku.<ref> name="Reaction of Aluminum with Water to Produce HydrogenuSbaz". U.S. Department of Energy. 1. jaanuar, 2008.</ref>
 
2 Al + 3 H2O → Al2O3 + 3 H2
Stabiilne alumiinium tekib vesiniku liitumisel [[magneesium]]iga suurel kiirusel suurtes tähtedes või supernoovades. <ref >Cameron, A. G. W. (1957). Stellar Evolution, Nuclear Astrophysics, and Nucleogenesis (2nd ed.). Atomic Energy of Canada.</ref>
 
Alumiinium on kolmas kõige levinum [[keemiline element|element]] (hapniku ja räni järel) ja kõige levinum metalne element maakoores (8,3% massist), <ref> Greenwood,name="vHvlv" Norman N.; Earnshaw, Alan (1997). Chemistry of the Elements (2nd ed.). Butterworth–Heinemann. p. 217. ISBN 0080379419.</ref> kuid ta ei esine peaaegu mitte kunagi puhta elemendina, vaid enamasti [[oksiidid|oksiidi]] või [[silikaadid|silikaadina]].
 
Lisaks leidub alumiiniumi [[berüll]]is, [[krüoliit|krüoliidis]], [[granaadid|granaadis]] ja [[türkiis]]is. [[Kroom]]i- või r[[raud|aua]]<nowiki/>lisanditega Al2O3 saagiseks on vastavalt vääriskivid [[rubiin]] ja [[safiir]].
Alumiinium on maailmas enim kasutatud mitte-raudmetall.<ref >"Aluminum". Encyclopædia Britannica. Retrieved 2012-03-06. </ref> 2005. aastal oli alumiiniumi kogutoodang 31,9 miljonit [[tonn]]i. See ületab kõikide metallide toodangu peale raua, mida toodeti 837,5 miljonit tonni. <ref >Hetherington, L. E. (2007). World Mineral Production: 2001–2005. British Geological Survey. ISBN 978-0-85272-592-4.</ref> Prognoos 2012. aastaks oli 42–45 miljonit tonni, sest Hiina toodang oli tõusuteel. <ref >"Rising Chinese Costs to Support Aluminum Prices". Bloomberg News. 23 November 2009.</ref>
 
Alumiiniumit kasutatakse peaaegu alati [[sulam]]ina, kuna see parandab tunduvalt mehaanilisi omadusi. Näiteks enamik [[foolium|fooliumist]] ja alumiiniumtaarast on toodetud 92–99% alumiiniumisisaldusega sulamist.<ref >Millberg, L. S. "Aluminum Foil". How Products are Made, Volume 1. Archived from the original on 13 July 2007. Retrieved 2007-08-11. ]</ref> Põhilised sulami komponendid on [[vask]], [[tsink]], [[magneesium]], [[mangaan]], ja [[räni]]. <ref> Lyle, J. P.; Granger, D. A.; Sanders, R. E. (2005). name="Aluminum AlloysHQ7j0". Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry. Wiley-VCH. doi:10.1002/14356007.a01_481. >
</ref>
 
==== Mõned paljudest alumiiniumi kasutusvaldkondadest: ====
* Pakendus (taara, foolium, purgid jne)
* [[Ehitus]] (aknad, uksed, kergkonstruktsioonid)<ref >"Sustainability of Aluminium in Buildings". European Aluminium Association. Retrieved 2012-03-06.</ref>
* Tarbeesemed (köögitarvetest spordivahenditeni)<ref> name="Materials in Watchmaking – From Traditional to Exotic3umo0". Watches. Infoniac.com. Retrieved 2009-06-06. </ref>
* [[Tänavavalgusti]]d, laevamastid
* Koduelektroonika korpused
[[Pilt:Aluminium - world production trend.svg|pisi|Alumiiniumi tootmine]]
 
Alumiiniumi elektrolüüsimine nõuab väga palju [[energia]]t. Keskmine energiatarve 1 kg alumiiniumi tootmiseks on 15 kilovatt-tundi. Hall-Heroult meetodil on võimalik toota 99% sisaldusega alumiiniumi. Edasi saab alumiiniumi puhastada [[Hoope protsess]]i käigus, kus elektrolüüsitakse sulanud alumiiniumi [[naatrium]]i, [[baarium]]i ja [[fluoriit|fluoriidi]] [[elektrolüüt|elektrolüütidega]]. Tulemuseks on 99,99% puhas alumiinium.<ref> Frank, W. B. (2009). name="AluminumZ1oeF". Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry. Wiley-VCH. doi:10.1002/14356007.a01_459.pub2.^ </ref> <ref >Totten, G. E.; Mackenzie, D. S. (2003). Handbook of Aluminum. Marcel Dekker. p. 40. ISBN 978-0-8247-4843-2.</ref>
 
20–40% alumiiniumi hinnast moodustab elektri hind.
==Ajalugu==
 
Esimest korda tootis puhastamata vormis alumiiniumi [[Taani]] füüsik ja keemik [[Hans Christian Ørsted]] 1825. aastal. Ta pani reageerima veevaba alumiinium[[kloriid]]i ja [[kaalium]]i sulami ning sai tulemuseks [[tina]] meenutava metallitüki.<ref name="Ørsted" /> [[Friedrich Wöhler]] viis läbi sama katse, kuid tõestas, et tulemuseks oli puhas kaalium. 1827. aastal viis Wöhler läbi sarnase katse, milles segas veevaba alumiiniumkloriidi kaaliumiga ja sai alumiiniumi.<ref> Wöhler, F. (1827). name="Űber das AluminiumVhyL1". Annalen der Physik und Chemie 11: 146–161. </ref> Hiljem avastas [[Pierre Berthier]] alumiiniumboksiidi.<ref > "Scientists born on July 3rd: Pierre Berthier". Today in Science History. Retrieved 2012-03-06.</ref>
 
==Kasutatud kirjandus==
{{viited|allikad=
<ref name="Ørsted">Ørsted (1827) "Fra 31 Maj 1824 til 31 Maj 1825", ''Det Kongelige Danske Videnskabernes Selskabs, Philosphiske og Historiske Afhandlinger''.</ref>
<ref name ="Polmear"> Polmear, I. J. (1995). Light Alloys: Metallurgy of the Light Metals (3rd ed.). Butterworth-Heinemann. ISBN 978-0-340-63207-9.</ref>
<ref name="u6sgd">Helmboldt, O. (2007). "Aluminum Compounds, Inorganic". Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry. Wiley-VCH. doi:10.1002/14356007.a01_527.pub2.</ref>
<ref name="uSbaz">"Reaction of Aluminum with Water to Produce Hydrogen". U.S. Department of Energy. 1. jaanuar, 2008.</ref>
<ref name="vHvlv">Greenwood, Norman N.; Earnshaw, Alan (1997). Chemistry of the Elements (2nd ed.). Butterworth–Heinemann. p. 217. ISBN 0080379419.</ref>
<ref name="HQ7j0">Lyle, J. P.; Granger, D. A.; Sanders, R. E. (2005). "Aluminum Alloys". Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry. Wiley-VCH. doi:10.1002/14356007.a01_481.</ref>
<ref name="3umo0">"Materials in Watchmaking – From Traditional to Exotic". Watches. Infoniac.com. Retrieved 2009-06-06.</ref>
<ref name="Z1oeF">Frank, W. B. (2009). "Aluminum". Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry. Wiley-VCH. doi:10.1002/14356007.a01_459.pub2.^</ref>
<ref name="VhyL1">Wöhler, F. (1827). "Űber das Aluminium". Annalen der Physik und Chemie 11: 146–161.</ref>
}}
 
76 070

muudatust