Eesti esiajalugu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P väljaspoole → väljapoole |
|||
93. rida:
Asulate kindlustamise fakt näitab, et siinsed elanikud olid visa tööga suutnud koguda teatud väärtusi, mis äratas võõraste saagihimu. Arheoloogilised leiud viitavad, et selliseks varaks võisid olla loomakarjad ja pronks. Kindlustatud asulates osati juba ise pronksi ümber valada. Selleks kasutati katkiseid või kulunud esemeid. Valmistati küllalt keerulisi putkega kirveid ja odaotsi. Leitud ehenõelte, kaela- ja [[käevõru]]de valuvormide tükid näitavad, et pronksi oli piisavalt ja jätkus isegi ehete valmistamiseks.
Sissetoodava metallihulga suurenemine viitab kaubavahetuse arengule. Arenes kaubavahetus [[Skandinaavia]]ga. Pronksiaja teisel poolel paistavad silma Eesti tihedad sidemed [[Kesk-Rootsi]], [[Ojamaa]] ja Edela-[[Soome]]ga. Siinse rahva aktiivsusest ja siiretest
Matusekommetes, [[kivikalme]]d ([[Tuulingumäe]], [[Jõelähtme kivikalmed]]<ref name="W8RqH" />), [[Hundikangrud]]). [[Saaremaa]]l tekkis [[Kaali kraater]].
| |||