Erinevus lehekülje "Põlevkivikeemia" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(+ pilt)
 
==Uurimis- ja arendustöö Eestis==
Eesti tähtsaim maavara, [[põlevkivi]], on olnud selleks „mootoriks”, tänu millele on käivitunud vastav uurimistöö, [[keemik]]ute ja keemiainseneride koolitus ning Eesti suuremate keemiaettevõtete teke ja areng. [[Põlevkivitööstus]] tekkis seoses põlevkivi termilise töötlemise arenguga. [[Eesti põlevkivitööstus|Eesti Põlevkivitööstus]] andis soojuse ja valguse Eesti majapidamistele alates 1924. aastast, mida loetakse põlevkivikeemiatööstuse ([[põlevkiviõli|õlitööstuse]]) alguseks. Kümne aastaga ehitati kolm tolle aja võimsamat põlevkiviõlivabrikut.
 
Põlevkivi koostise uurimisega alustati [[Tartu Ülikool]]is (TÜ). Esimesed [[analüütiline keemia|keemilised analüüsid]] põlevkivi koostise kohta tegid 1850 professor G. Petzhold, 1870 A. Schamarin ja 1871 R. Hehn. Eesti põlevkivikeemia plaanipärasele arengule pani 1920 aluse [[Paul Kogerman]]. 1925 asutas ta koos M. Wittlichiga (Vitsut) TÜ keemiainstituudi juurde õlikivide uurimise labori ja oli selle juhataja. See labor ja juhataja toodi 1936 üle Tallinna Tehnikainstituuti (praegune [[TTÜ]]).
Anonüümne kasutaja