Harilik käokuld: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
27. rida:
'''Lehed''' on terveservalised, lamedad, kahelt poolt valgeviljad, vanemas eas enam-vähem paljad; põhimised lehed äraspidisüstjad või lineaalsüstjad, torkavad, sõõrjas alusega, raagus.
'''Õied''' on kullavärvilised, korvõisikud ümmargused, 6–7 mm, pikka kasvu ja umbes niisama avarad, tavaliselt moodustavad varre alguses kända. Servmised keeleõied on puudu; kattelehed munakujulised või piklikud, nahkjad, asetsevad väga hajusalt, kollakad või pruunid. Õitseaeg on juulist septembrini.<ref>''J. Tammeorg, O. Kook, G. Vilbaste "EESTI NSV RAVIMTAIMED" (3 parandatud trükk), Tallinn 1973</ref> <ref>
== Levila ja kasvukoht ==
Kasvab kogu Euroopa alal ja Kesk-Aasias. Eestis võib seda taime leida rohkem Lõuna-Eestis, harva ka Põhja-Eestis.
Kasvab põuastel küngastel, mõnikord ka päikesepaistelistes piirkondades; liivarohketel kallakutel, sageli kaguosas ja põlluservadel.<ref>'' J. Tammeorg, O. Kook, G. Vilbaste "EESTI NSV RAVIMTAIMED" (3 parandatud trükk), Tallinn 1973</ref>
== Ettevalmistamine ==
Ravimina kasutatakse hariliku käokulla korvõisikuid, mida nimetatakse ''floes Helichrysi arenarii''. Need kogutakse õitsemise ajal (juulis ja augustis) umbes 1 cm pikkuse nooga, hiljem koguda ei saa. Samalt kohalt võiks koguda 3–4 korda sõltuvalt õitsemisest. Korduv kogunemine toimub 5–7 päeva pärast.
Tavaliselt kuivatatakse varjus. Õisikud, mis on õitsemas murenevad kuivatamisel. Õisikud on võimelised pudenema nii soojas kui ka päikeselises kohas. Standardtingimused: vajalik on niiskus <12%. Õisiku pöörised võiksid olla >1cm pikkuse varrega umbes 5%, pudenevaid juppe, mis läbistavad sõela 2mm² suuruseid avasid, <5%. Neid võib säilitada kuni 3 aastat. <ref>''По данным книги «Универсальная энциклопедия лекарственных растений» (см. раздел Литература).</ref>
== Kasutamine ==
| |||