Poorsus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kyesiilike (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
PResümee puudub
4. rida:
Mõiste on kasutusel peamiselt [[keraamikas]], [[farmaatsia]]s, [[metallurgia]]s, [[Maateadus|maa-]] ja [[ehitusteadus]]es.
 
Poorsust iseloomustab poorsustegur (p), mis on pooride mahu (v) suhe pinnase kogumahtu (V) protsentides: p=(v/V)*100%
 
[[Kivimite poorsus]] on kõigi tühimike kogum kivimites mineraalsete või muude agregaatide vahel.
16. rida:
Tekkepõhjuste järgi jagatakse poorid primaarseteks (tekkinud kivimi moodustumise ajal) ja sekundaarseteks (tekkinud hiljem geoloogiliste protsesside käigus).
 
Poorsus on pinnase füüsikalis-mehhaanilinemehaaniline tegur. Settekivimitest on suurim poorsus hästi sorteeritud ja hästi ümardatud teradega liivakividel. Sorteerituse halvenedes väheneb ka peaaegu proportsionaalselt setendi poorsus, sest väiksemad osakesed täidavad üsnagi efektiivselt suuremate vahele jääva ruumiosa. Samuti vähendab setendite poorsust tsementatsioon/autigeensete mineraalide kasvamine pooriruumis. Reeglina on magma ja moondekivimid ning samuti ka karbonaadid madala poorsusega, kuid samas on need massiivsed kivimid tihti lõhelised.
 
== Viited ==