Redaktsioon: 14. mai 2017, kell 19:28 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 096 muudatust →‎Kalifaat ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. mai 2017, kell 21:12 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 096 muudatust →‎Kalifaat Uuem muudatus →
195. rida: Muawiyat on mõnikord peetud Araabia Kalifaadi kui riigi tegelikuks rajajaks, kuna tema ajal reorganiseeriti riigihaldus, kujunesid konkreetne haldusaparaat, maksusüsteem ning loodi ühtne mündindus ja postiteenindus ning kehtestati [[riigikeel]]ena araabia keel. Kalifaadi keskusest [[Damaskus]]est sai tõeline [[valitsusasutus]]tega pealinn. Umaijaadide ajal loodi islami [[õigussüsteem]] ([[šariaat]]). [[Islami kuldaeg\|Islami kuldajal]] tekkis palju linnu, edenesid ehituskunst ([[araabia kultuur]], [[islami kunst]]), niisutusmaaviljelus ja kaubandus. Umaijaadide<ref>[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/umaijaadid Umaijaadid], EE 7, 1994; muudetud 2014</ref> kalifaadi (seda nimetati ka [[Damaskus]]e kalifaadiks, keskuse asukoha järgi) territooriumid asusid [[Lähis-Ida]]s, [[Kesk-Ida]]s, [[Iraani mägismaa]]l ja [[Kesk-Aasia]]s, [[Lääne-Aafrika]]s ja [[Põhja-Aafrika]]s ning [[Pürenee poolsaar]]el. Kalifaadi territoorimil olid suurlinnad: [[Damaskus]], [[Mediina]], [[Meka]], [[Al-Kūfah]], [[Isfahan]], [[Kairo\|Fustat]], [[Kairouan]], [[Córdoba]]. Umaijaadide kalifaat oli üks seitsmest suurimast eksisteerinud [[impeerium]]ist. Kalifaat ulatus [[Atlandi ookean]]ist [[India]]ni ja [[India ookean]]ist [[Kaukasus]]eni. Vallutatud alal levis islam ja seoses sellega ka [[araabia keel]], sest Koraani ei olnud lubatud teistesse keeltesse tõlkida. {{vaata\|Abbassiidide kalifaat}}▼ [[File:Hamdanids 955 AD.jpg\|pisi\|200px\|Abbassiidide kalifaadi [[Aleppo emiraat\|Aleppo]] ja [[Mosuli emiraat\|Mosuli emiraadi]] piirialad [[Bütsants]]i ja [[Bagratiidid]]e Armeenia riigiga, 955. aastal]] ▲{{vaata\|Abbassiidide kalifaat}} Sisevastuolude tulemusel tulid võimule [[Abbassiidid]]. [[Bagdad]]i asevalitseja kukutas Damaskuse kaliifi võimult ning võttis ise endale kaliifitiitli. Enamik Umaijaadide dünastia liikmeid tapeti. Kalifaadi allakäik algas kohe pärast Umaijaadide kukutamist 750. aastal. Võimu haaranud Abu'l-Abbas as-Saffah (750–754) rajas [[Abbassiidid]]e dünastia ja Abbassiidide kalifaadi (nimetatud ka Bagdadi kalifaadiks, keskuse asukoha järgi). Abassiidid muutsid kalifaadi südamaaks [[Mesopotaamia]], pealinnaks sai 762. aastal asutatud [[Bagdad]]. Abbassiidide kalifaadi hiilgeaeg oli [[al-Mansur]]i (754–775), [[al-Mahdi]] (775–785), [[Hārūn ar-Rashīd]]i ja [[al-Mamun]]i (813–833) valitsemisaeg, siis oli Kalifaat maailma suurimaid ja arenenumaid riike. Abbassiidide aeg oli [[islami kultuur]]i ja teaduse õitseaeg. Kalifaadi õitseajaks oli [[8. sajand]]i teine pool kuni [[9. sajand]]i algus. [[9. sajand\|9.]] ja [[10. sajand]]il tekkisid Kalifaadi äärealadel iseseisvad riigid ja 9. sajandil hakkasid esimesed piirkonnad kalifaadist lahku lööma. 10. sajandil see protsess kiirenes veelgi, seda tingis riigi liiga suur ulatus. 11.–12. sajandil moodustasid valdava osa islamimaailma elanikkonnast (või vähemalt poole) juba muslimid. Islamimaailm oli selleks ajaks jagunenud selgelt eristuvateks kultuurilisteks piirkondadeks nagu [[al-Džazīra]] ([[Araabia poolsaar]]), [[al-Šām]] (tänapäeva Süüria, [[Palestiina]], [[Jordaania]], [[Liibanon]] ja [[Iisrael]]), [[Egiptus]], [[Iraak]], al-[[Magrib]] (Egiptusest lääne poole jääv [[Põhja-Aafrika]]), [[Andaluusia]] (Hispaania ja Portugal), [[Khurāsān]] ([[Iraan]] ja [[Kesk-Aasia]]) ja [[Sind]] ([[India]] lääneosa ja [[Pakistan]]). ▼ [[Pilt:Fatimid Caliphate.PNG\|pisi\|200px\|Fatimiidide kalifaat <br/> aastal 960 - rohelised ja oranžid alad <br/> aastal 1000 - roheline, punane, sinine ja oranž <br/> 1050 - sinine, punane ja oranž <br/> 1100 - sinine]] ▲[[9. sajand\|9.]] ja [[10. sajand]]il tekkisid Kalifaadi äärealadel iseseisvad riigid ja 9. sajandil hakkasid esimesed piirkonnad kalifaadist lahku lööma. 10. sajandil see protsess kiirenes veelgi, seda tingis riigi liiga suur ulatus. 11.–12. sajandil moodustasid valdava osa islamimaailma elanikkonnast (või vähemalt poole) juba muslimid. Islamimaailm oli selleks ajaks jagunenud selgelt eristuvateks kultuurilisteks piirkondadeks nagu [[al-Džazīra]] ([[Araabia poolsaar]]), [[al-Šām]] (tänapäeva Süüria, [[Palestiina]], [[Jordaania]], [[Liibanon]] ja [[Iisrael]]), [[Egiptus]], [[Iraak]], al-[[Magrib]] (Egiptusest lääne poole jääv [[Põhja-Aafrika]]), [[Andaluusia]] (Hispaania ja Portugal), [[Khurāsān]] ([[Iraan]] ja [[Kesk-Aasia]]) ja [[Sind]] ([[India]] lääneosa ja [[Pakistan]]). Kalifaadist eraldusid [[10. sajand\|10.]] ja [[11. sajand]]il, täiesti iseseisvateks arvukateks islamiriikideks, millest vaid osa tunnustas Bagdadi kaliifi muslimite vaimse ja poliitilise liidrina. 208. rida: {{vaata\|Fatimiidide kalifaat}}, ''[[Fatimiidid]] 909–1171'' {{vaata\|Seldžukiidid}}, ''[[Seldžukid]], [[Seldžukkide riik]]'' [[Seldžukiidide dünastia]] rajaja [[Togrulbek]]i juhtimisel vallutati [[Horasan]], [[Horezm]], Lääne-[[Iraan]], [[Aserbaidžaan]] ja [[Iraak]]. [[Alp Arslan]]i juhtimisel saavutasid Seldžukkide väed 1071. aastal [[Manzikerti lahing]]us [[Bütsants]]i üle tähtsa võidu, misjärel hõivati pea kogu [[Väike-Aasia]], Süüria ja [[Palestiina]]. [[Seldžukkide riik]] saavutas oma suurima ulatuse 11. sajandi lõpus, ulatudes [[Egiptus]]est [[Hiina]]ni {{vaata\|Ristisõdijate riigid}}, ''[[Edessa krahvkond]], [[Antiookia vürstiriik]], [[Tripoli krahvkond]], [[Ristisõjad]]'' [[Pilt:Lähis-Ida 1135.png\|pisi\|200px\|Lähis-Ida aastal 1135, ristisõdijate riigid on märgitud punaste ristidega]] [[Ristisõjad\|Ristisõdade]] käigus vallutati aastatel 1096–1099 [[Esimene ristisõda\|Esimeses ristisõjas]] [[Vahemeri\|Vahemere]] idaosas [[Levant\|Levandis]] [[Antakya]] ja [[Edessa]] linn ning moodustati [[Ristisõdijate riigid]]. {{vaata\|Damaskuse emiraat}} {{vaata\|Aijubiidide riik}} [[File:Ayyubid Sultanate 1193 AD.jpg\|pisi\|200px\|left\|Aijubiidide sultanaat, 1193]]

Süüria: erinevus redaktsioonide vahel