Jalaväe lahingumasin: erinevus redaktsioonide vahel

'''Jalaväe lahingumasin''' (''infantry fighting vehicle (IFV)''; ''боевая машина пехоты (БМП)'') või '''lahingusoomuk''' on soomustatud lahingumasin, mille eesmärk on isikkoosseisu toimetamine lahingolukordalahinguolukorda ja neile seal otsese tuletoetuse pakkumine. [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon|OSCE]] defineerib lahingusoomuki kui soomustatud lahingumasina, mis võimaldab sõduritel soomuskatte alt avada tuld vastase pihta ja millel on vähemalt 20 mm kaliibriga kahur ning vahel ka tankitõrjesüsteem<ref>[http://www.osce.org/library/14087?download=true] Treaty on conventional armed forces in Europe, OSCE, 29.05.2016</ref>. Eestis on alternatiivse sõnana kasutusel ka termin '''rauter'''.

Jalaväe lahingumasinad erinevad [[Soomustransportöör|soomustransportööridest]], mille relvastus on mõeldud kõigest enesekaitseks ja mis pole mõeldud otseseks lahingkontaktikslahingukontaktiks, vaid ainult isikkoosseisu transpordiks. Lahingusoomukitel seevastu on raskem relvastus ja nendega varustatud soomusjalaväe üksused võitlevad tihti otse masinatelt.

Enamasti on jalaväe lahingumasinad relvastatud 20 kuni 4020–40 mm kaliibrilise kahuriga,  kuulipildujatorni ja tankitõrjerakettidega. Enamik lahingusoomukeid sõidab roomikutel, kuid on ka ratastega variante. Soomuskiht on küll tunduvalt õhem kui lahingtankidellahingutankidel, kuid suurema kaliibrilise relvaga sõidukid on lahinguväljal ohtlikud pea kõigele muule.

Moodsas asümmeetrilises sõjas, kohalikes kriisides ja linnakeskkonnas on jalaväe lahingumasinad domineerivas positsioonis tänu heale tasakaalule tulejõusttulejõu, kaitstusestkaitstuse ja mobiilsusestmobiilsuse heale tasakaalule. Masinaid võib kasutada nii täielikus sõjas kui ka madalamaväiksema intensiivsusega konfliktis või rahuvalvemissioonidel. Uuematel mudelitel on väliparanduste lihtsustamiseks suur rõhk modulaarsusel.

Jalaväe lahingumasina ülesandeks on soomusjalaväe allüksuse (dessant) või peale ehitatudpealeehitatud relvasüsteemi transport lahinguväljale janing osalemine lahingutegevuses koostöös [[tank]]ide ja muu lahingutehnikaga. Lahingumasinad paiknevad lahinguväljal oma soomusjalaväelastele võimalikult lähedal, toetades neid soodsalt positsioonilt oma pardarelvade tulega. Lähedus lahinguväljal võimaldab soomusjalaväelastel manöövriks kiirelt masinale asuda.

Esimene laialdaselt kasutatud jalaväe lahingumasin oli [[Lääne-Saksamaa|Lääne-Saksamaal]] toodetud Schützenpanzer 12-3, mis teenis Bundeswehris 1958. aastast kuni varaste 1980-ni. aastate algusaastateni. Pardarelvaks oli 20 mm kahur ja masin mahutas pooljao suuruse üksuse.

[[Nõukogude Liit]] avalikustas 1967. aastal lahingusoomuki [[BMP-1]]. Masinal oli madal profiil ja väga hästi kavandatud esisoomus, mis pakkus täielikku kaitset [[NATO]] standardse 12,7 mm kaliibrilise kuulipilduja vastu ja osalist kaitset ka 20 mm OerlikonOerlikoni automaatkahuri vastu. Pardarelvastuseks oli BMP-1-l 73 mm siledatoruline kahur ja AT-3 Sagger juhitavad tankitõrjeraketid. Sellise relvastusega võis NSVLNSV Liidu lahingumasin ohustada isegi NATO lahingtankelahingutanke. Isikkoosseis võis astuda kontakti masinas, mis oli ise täiesti suuteline pidama lahingut, selle tulemusel oli kombineeritud rünnaku doktriin jõudnud kõige alumisele taktikalisele tasandile.

[[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrikas]] töötati 1971. aastaks välja esimene ratastel liikuv lahingusoomuk Ratel, mille põhieesmärk oli olla võimalikult mobiilne ja suure tulejõuga. Rõhku pandi just kiirusele, kuna masin pidi sammu pidama kiirete rünnakutega ja tihti liikuma vaenulikel aladel. Lõuna-Aafrika väed olid eelnevaltvarem liikunud brittide Bedford MK veokites või saksa [[Unimog|Unimogides]], mis on soomustamata, kuid kumbki masin ei sobinud Aafrika keerulise maastikuga ega pakkunud kaitset miinide eest. Rateli kere oli seevastu mõeldud vastu pidama ka tankitõrjemiinide plahvatused. Lõuna-Aafrika piirisõjas kasutati mõningase eduga 90 mm pardakahuriga Ratelit ka tankide hävitajana.

PealePärast BMP ja Rateli edu võtsid ka teised riigid jalaväe lahingumasinad enda relvastusse. Ameerika Ühendriigid võtsid kasutusse [[Bradley (lahingumasin)|M2 Bradley]], ÜhendkuningriigidÜhendkuningriik Warriori, Lääne-Saksamaa [[Marder 1|Marderi]], Jaapani 89FV, Hiina ZBD-97, India Abhay, Kanada LAV III, Hispaania ASCOD Pizarro, Itaalia Dardo, Prantsusmaa AMX-10P ja VBCI, Rootsi [[CV90]]. Enamik lääneriikide jalaväe lahingumasinaid ei kasuta enam BMP ja Rateli suurekaliibrilisi siledatorulisi kahureid, eelistades tankitõrjevõimekusele pigem suurema tulekiiruse ja parema täpsusega väiksemakaliibrilisi relvi<ref>[http://strategicstudiesinstitute.army.mil/pubs/parameters/Articles/04winter/boston.pdf] Boston, S. Toward a Protected Future Force. 2004. 29.05.2016</ref>.

2014. aasta detsembris allkirjastati [[Eesti]] ja [[Holland|Hollandi]] vahel lepe 44 jalaväe lahingumasina CV90 ostuks. Masinad on küll kasutatud, kuid vanim neist oli vaid 7 aastat vana. Ostetud lahingusoomukid kuuluvad Scoutspataljoni relvastusse, eesmärgiga tagada manöövrivabadus, suurem tulejõud ja parem kaitstustase. Masinad saabuvad Eestisse järk-järgult 2016-2018aastatel 2016–2018. aastal<ref>[http://www.kmin.ee/et/eesmargid-tegevused/hanked] Hanked, Eesti Kaitseministeerium, 29.05.2016</ref>.

Üldiselt on jalaväe lahingumasinate kaitse suure liikuvuse tagamiseks kergem, õhem ja väiksema keerukusega kui tankidel. Siiski on soomus piisav, et kaitsta raskekuulipildujatule, mürsukildude ja käsirelvade tule eest. Vaatamata vastavale võimekusele pole lahingusoomuki eesmärk sõdida tanki vastu, selleks kasutatakse seda vaid hädaolukordades või teiste tankide toetusega, mille tõttu võib jalaväe lahingumasina soomus olla tunduvalt õhem. Soomus peab olema piisav, et kanda jalavägi lahingolukordalahinguolukorda ja siis jalastunud elemendile pardarelvadega tuge pakkuda.

Eristatakse ka rasket jalaväe lahingumasinat, mille soomus on võrdväärne tanki soomusega<ref>[http://morozovkmdb.com/eng/body/bmt72.php] KMDB - BMT-72 Heavy Infantry Fighting Vehicle (T-72 MBT Upgrade Version). ''morozovkmdb.com''. 29.05.2016.</ref>. Sellised masinad on näiteks Venemaa T-15 Armata, mille kere põhineb [[T-14]] lahingtankillahingutankil. [[Iisrael|Iisraelis]] kasutusel olev Namer põhineb Merkava IV lahingtankillahingutankil ja kuigi enamus mudeleid on ehitatud soomustransportöörideks, on masinale võimalik paigaldada kahuriga torn.

Pearelv on enamikel lahingusoomukitel kahur, mille kaliiber jääb vahemikku 20 kuni 4020–40 mm, kuigi Venemaa ja [[Hiina]] päritolu masinatel on tihti peal ka 100 mm siledatoruline kahur. Relvastus on efektiivne nii kergelt soomustatud masinate, jalaväe, helikopterite kui ka madalalt lendavate lennukite vastu. Laskemoona liigid on lisaks tavamoonale näiteks plahvatavad, süttivad või soomust läbistavad kuulid. Kasutusel on ka programmeeritava sütikuga õhus plahvatavad mürsud, mis on efektiivsed kindlustatud positsioonide ja helikopterite vastu.

Ratastega versioonid jalaväe lahingumasinatest on suutelised läbima pikki vahemaid, roomikutel masinaid tuleb transportida rongi või veoki abil. Nii roomik ise kui ka vastava lahingusoomuki kaal  lõhuvad teid palju kiiremini kui ratastega masinad. Paljud ratastega mudelid kasutavad rehve, mis võimaldavad ka katkiselt sõita. Samuti on ratastel masina tippkiirus mööda teid sõites oluliselt suurem.

2014. aaastal korraldati Kaitseministeeriumi eestvõttel konkurss uute sõjandusterminite leidmiseks, mille käigus tunnistati muuhulgas uueks jalaväe lahingumasina nimeksnimetuseks üllatuslikult ''rauter''. Hoolimata ametliku konkursi tulemusest, on uus väljend (või selle vajalikkus) põhjustanud kutseliste riigikaitsjate siseringkondades arusaamatust ja ka vastumeelsust. Samuti pole seda sageli kasutatud isegi kaitseväe ametlikes teadaannetes ega mõnikord isegi kaitseväe juhtkonna sõnavõttudes. Vältimaks "ebasobivaks osutunud" termini ametlikku kasutamist, on mõnikord kasutatud väljaspooleväljaspool kaitseväge sõnavõttudes või teadaannetes küll tehniliselt liiga üldise, kuid samas mõistetavamamõistetavamat asendus-sõnana lihtsaltasendussõna ''lahingusoomuk''.