|
[[Pilt:Polizist Pepperball Dresden.jpg|pisi|Saksa politseinik mittesurmava relvaga TAC700]]
[[Pilt:Beanbag shotgun.jpg|pisi|[[Kuninglik Kanada ratsapolitsei|Kuningliku Kanada ratsapolitsei]] politseinik mittesurmavat, ''beanbag'' laskemoona, kasutava pumppüssiga]]
'''Mittesurmavad relvad''' on relvad, mis tapavad väiksema tõenäosusega elavat sihtmärki, kui seda teevadvõrreldes [[Külmrelv|külm]]- või [[tulirelv]]ad<nowiki/>ega. Nende kasutamise eesmärgiks on peatada sihtmärk võimalikult väikeste pikaajaliste mõjudega.<ref name="W1JdW" /> Siinkohal on oluline mõista, et tahtmatudigasuguse võijõu juhuslikud ohvridkasutamisega võivad kaasneda igasugusetahtmatud jõuvõi kasutamisegajuhuslikud ohvrid. Nii ka mittesurmavate relvadega, sest kuigi need püüavad riski maandada, siis kuna kehaosad erinevad haavatavuselt ja inimesed on eri pikkuse ning kasvuga, siis surmajuhtumeid võib esineda halvasti sihitud lasu, rikošeti või puuduliku väljaõppe tõttu. Mittesurmavaid relvi kasutatakse sõjaväes peamiselt ÜRO rahutagamismissioonidel või hõivatud ala elanikkonna kontrollimiseks. Politseijõududes leiavad need relvad kasutust mässude laialiajamisel, vanglates, enesekaitseks ning avalike kogunemistel turvalisuse tagamiseks.
==Arendamise ajalugu==
Enne '''mittesurmavaid relvi''' puuduspuudusid politseil ja sõjaväel vahendid olukorras, kus püüti vältida soovimatut olukorra eskaleerumist. Saatkondi valvavad sõjaväelased pidid piirduma laadimata relvadega ning politseijõud kasutasid mässude laialiajamiseks erinevaid nuiasid, tääke või teravmoona. Eelmise sajandi 80ndate teisel poolel kutsusid mitmed mõttekojad üles relvatootjaid arendama relvi, mis oleksid keskkonnasõbralikumad ja elusäästvamad, kui seda olid tolleaegsed relvad. USA kongress ja teiste riikide valitsused hakkasid seejärel korraldama selliste relvade arendustööd, mis võimaldaksid kasutada mittesurmavat jõudu.<ref name="JDfLr" /> Kevlari ja Lexani kasutuselevõtt võimaldas arendada kilpe ja isikukaitsevahendeid ning see andis võimaluse märulipolitseil võtta kasutusele uusi taktikaid. Politseinikud suutsid paremini vastu seista erinevaid asju loopivatele rahvamassidele ning ei pidanud ohu kiireks eemaldamiseks toetumakasutama surmavalesurmavat jõulejõudu. Politseinike varustuse täiendamine pisargaasi ja mittesurmavate kummi- ja värvikuulidega andis täiendavad vahendid ohtude kõrvaldamiseks ning muutsid uued taktikad varasematest tõhusamateks. Lisaks mässavate rahvamasside laialiajamisele on mittesurmavad relvad leidnud kasutust ka patrullpolitsei varustuses. Kaheks tuntumaks selliseks relvaks on elektrišokirelv Taser ja pipragaas.
==Laskemoon==
Mittesurmava laskemoona eesmärgiks on sihtmärk peatada, kuid mitte tappa. Sihtmärgi peatamisel tuginetakse mittesurmava kuuli kineetilisele energiale ja selle ülekandumisel kehale tekkivast tömbi eseme traumast. Kummi-, plastmass- ja vahakuulid on vähem surmavad, kui seda on tavapärased metallkuulid ning nende lennukiirus on ka oluliselt väiksem. Peamiselt tuginevad erinevad relvasüsteemid samale ideele, mismilleks on sihtmärgi tabamine tömbi kehaga.
<ref name="policeone" />
===Kummikuulid===
Kummikuulid on täielikult kummist või kummist kattega laskemoon, mida saab kasutada nii tavapärastes relvades kui ka spetsiaalsetes mässude laialiajamiseks mõeldud relvades. Need on välja töötatud alternatiivina tavalistele metallist otsaga kuulidele ning leiavad kasutust nii mässude kontrollimisel ja laialiajamisel kui ka lasketiirus harjutustel. Suuresti on tänapäeval asendatud teiste mittesurmavate laskemoonadega, sest kummikuulide rikošett võib olla ettearvamatu. Lisaks võivad need tekitada lisaks valule ka tõsisemaid vigastusi, näiteks luumõradluumõrasid ja siseorganite vigastusedvigastusi.
<ref name="slate" />
<ref name="ZiUCS" />
[[File:Rubber bullet.jpg|thumb|37 mm BritBriti armee kummikuul]]
===Plastmasskuulid===
Plastmasskuulid on mittesurmav laskemoon, mida saab lasta vastavalt kohandatud relvast. Tüüpiline plastmasskuul kaalub 130g ja on efektiivse laskekaugusega 33-64 meetrit. Need töötati välja 1973. aastal Briti jõustruktuuride poolt asendamaks inimestele jäädavaid kahjustusi tekitavaid kummikuule. Siiski võivad ka plastmasskuulid valesti kasutatuna põhjustada surmajuhtumeid.
<ref name="Convention" />
===Käsngranaat===
Käsngranaat on 40mm granaadiheitjast lastav laskemoon, mis ajutiselt muudab sihtmärgi liikumisvõimetuks. Granaat kaalub ligikaudu 28 grammi ning koosneb plastmassist kestast ja vahtumeenutavastvahusarnasest kummist otsast. Minimaalne kasutusraadius on 10-15 meetrit, sest lähemal kui 10 meetrit võib põhjustada sihtmärgi surma. Maksimaalne efektiivne laskekaugus on 50 meetrit.<ref name="globalsecurity" />
[[File:40 mm Sponge Round used against protesters against the separation wall in Ni'lin, July 2015.JPG|thumbnail|Käsngranaat]]
===Pipragaaskuulid===
Pipragaaskuulid on paintballis kasutatavate kuulide sarnane laskemoon, mis on täidetud kapsaitsiini lahusega. Kuul puruneb kokkupuutel sihtmärgiga ning paiskab ärritava aine sihtmärgi pealesihtmärgile, mis tekitab sihtmärgis ebamugavust ja vastikustunnetiiveldustunnet. Nad on efektiivsed suurematel vahekaugustel ja kasutajasõbralikum, kui pipragaas. <ref name="marshalweb" />
==Lõhkeseadmed==
Jõuorganites on kasutusel mitmesuguseid mittesurmavaid granaate.
===Šokigranaat===
Šokigranaat on lõhkekeha, mis tugineb vastase meelte ajutisel segadusseajamisel. See lõhkeb valju, ajutiselt kurdistava plahvatusega, ning pimestava valgussähvakaga. Valgussähvakas aktiveerib momentaalselt kõik silma fotoretseptorrakud muutes nägemise võimatuks umbes viieks sekundiks, kuni silm taastab oma normaalse seisundi. Vali plahvatus, lisaks ajutisele kurdistamisele, häirib ka kõrvas olevat vedelikku, millega kaasnevad tasakaaluhäired. Tänapäevastele šokigranaatidele on lisatud ka pisargaasi. Erinevalt kildgranaadist jääb granaadi kest peale plahvatust terveks ning ei paiska laiali šrapnelli. Granaat sisaldab pürotehnilist magneesiumi ja alumiiniumi segu ning oksüdeerijat nagu ammooniumperkloraat või kaaliumnitraat. Esimest korda kasutas Briti armee eriüksus SAS šokigranaati 1977. aastal Muqdisho lennuväljal. <ref name="Igg8t" />
[[File:IDF stun grenade.jpg|thumb|right|250px|IsraeliIisraeli kaitseväe šokigranaat]]
===Granaat kummist šrapnelliga===
Sõidukeid peatavaid relvi on mitmesuguseid ning need on mõeldud rünnaku ennetamiseks peatades ohtliku sõiduki. Ohtlik sõiduk peatatakse kineetiliste, keemiliste või elektromagneetiliste vahenditega. <ref name="Bunker1997" /><ref name="G050m" /><ref name="FR95e" />
====„Siil“====
„Siile“ on kasutatakse sõidukite peatamiseks puistades neid sõiduki rataste või roomikute ette. „Siilid“ lõhuvad sõiduki roomikud või rattad muutes seeläbi sõiduki liikumisvõimetuks. Samuti on „siilid“ leidnud kasutust jalgsi liikuvate sihtmärkide takistamiseks, olles paigutatud ridadena ning läbistades sellele peale astunud inimese jalanõu ja tungides jalga. <ref name="Bunker1997" />
====Kinnipidamisvõrk====
M2 sõiduki peatamisvõrk on kaasaskantav, ühekordne, kiiresti rakendatav võrk, mis suudab blokeerida väiksema sõiduki rattad ning millesse põimitud teravikud purustavad lisaks sõiduki rehvid. <ref name="m2" />
====Kaasaskantav sõiduki peatamise barjäär====
Kaasaskantav sõiduki peatamise barjääri kasutavad kontrollpunkte või teesulge kontrollivad üksused soovimatu ligipääsu takistamiseks. Paigaldatuna meenutab see tüüpilist teekünnist, kuid aktiveerumisel viskab üles jäiga võrgu, mis koostöös seadme pidurdusmehhanismiga suudab peatada kerge veoki ning takistada sellejuhil sõiduki uste avamist.
<ref name="pvab" />
===Mässupüss (Riot Gun)===
[[File:M-32 Grenade Launcher.jpg|right|thumb| Ameerika merejalaväelane hoidmas M-32 40mm granaadiheitjat, mida võib ka kasutada mittesurmava laskemoonaga.]]
Mässupüssi all mõeldakse tulirelva, mida kasutatakse mittesurmava laskemoona laskmiseks. See võib olla eriotstarbeliselt disainitud relv või ka tavaline tulirelv, mida on kohandatud mässude laialiajamise eesmärgil. Enamasti on need relvad kas pumppüssi või granaadiheitja sarnased.
Ühelasulised, suure raua läbimõõduga relvad nagu [[Milkor Stopper 37/38 mm]] mässupüss, [[M79]] granaadiheitja ja [[ARWEN ACE]] on üldiselt lahtimurtava suhteliselt lühikese lahtimurtava rauaga. Mitmelasuline suure raua läbimõõduga relv nagu [[ARWEN 37]] on üldiselt sarnased revolvrile, kus silindris on viis või kuus lasku.
Mässude laialiajamiseks kasutatavad pumppüssid on üldiselt [[Remington 870]] ja [[Mossberg 500]] kohandatud mudelid. Mittesurmava laskemoona kasutamise tõttu pole relv võimeline ennast ümberlaadima ning seetõttu toimub see käsitsi. Pumppüsside kasutamise eelis mässude laialiajamisel on võimalus vahetada laskemoona ilma suurema relva kohandamisteümberkohandamisteta ning see võimaldab suuremasuuremat paindlikkusepaindlikkust ülesande iseloomu muutmisel.
Hiljuti on lisandunud lisaks eelpoolmainitud relvadele ka „piprapallirelvad“ nagu FN303. <ref name="FN303" />
Need põhinevad paintballis kasutatavatel relvadel, kuid neis kasutatakse laskemoona, mis erinevalt tavalisest paintballi kuuli sees olevast värvist sisaldavad ärritavat ainet, mis kuuli kesta purunemisel paiskub sihtmärgi peale. Samuti on politsei kasutanud paintballi relvi kindlate meeleavaldajate markeerimiseks, et neid hiljem kinnihilisemaks pidada.kinnipidamiseks . <ref name="marshalweb" />
=== Impulsienergia mürsk (Pulsed Energy Projectile) ===
Impulsienergia mürsk on mitte-letaalnemittesurmav suunatud energia tehnoloogia, mida praeguse seisuga arendatakse välja Ameerika Ühendriikide sõjaväe poolt. Tehnoloogia hõlmab endas nähtamatu laserimpulsi emiteerimist, mis kontaktil sihtmärgi pinnaga ablateerib pinda ning toodab väikese koguse plasmat. See põhjustabtekitab rõhulaine, mis uimastab ning lööb jalad alt ära ja kaasnev elektromagnetiline kiirgus mõjutabmõjudes närvirakkenärvirakkdele põhjustadespõhjustab valuaistingut. Antud tehnoloogiat saab kasutada ka letaalsesurmava relvana.
Impulsienergia mürsku soovitakse kasutada mässutõrjeks ja väidetavalt töötab vahemaadel kuni 2km. See kaalub ligikaudu 230kg ja ilmselt saab olema paigaldatud sõidukite peale. Kaal võib tehnoloogia arenguga väheneda. Relva arendatakse olema võimeline ka mehitamata õhusõidukeid alla laskma.
Impulsienergia mürsus kasutatakse deuteeriumfluoriidi laserit, mis toodab infrapunases piirkonnasspektrialasse paiknevaidkuuluvaid laserimpulsse. Impulsi varases staadiumis toodetud plasma plahvatab, sest plasma faasis olevate osakeste elektronid absorbeerivadneelavad laserimpulsi lõpustaadiumilõppstaadiumi energiat.
2003. aastal teatas USA sõjavägi, et relva poolt toodetud elektromagnetiline kiirgus on loomkatsetes näidanud valu teket ning ajutist halvatust.
Ühendriikide erioperatsioonide juhatuse 2010. aasta plaanide kohaselt plaaniti alustada samalaadsesamalaadset mehitamata sõidukite vastase tehnoloogia arendamist.<ref name="globalsecurity.org" />
=== Aktiivne tõrjesüsteem (Active Denial System) ===
Aktiivne tõrjesüsteem on mitte-letaalnemittesurmav suunatud energia relv, mis on arendatud Ühendriikide sõjaväe poolt<ref name="Global Security" /> ning mõeldud alade sulgemiseks, perimeetri turvamiseks ja rahvahulkade kontrolliks<ref name="DVIDS" />. Mitteametlikult nimetatakse süsteemi ka soojuskiireks<ref name="boston.com" />, sest selle tööpõhimõte põhineb sihtmärgi pinna, näiteks inimese nahk, kuumutamisel. Aktiivne tõrjesüsteem on ese, mis kiirgab elektromagnetilist kiirgust sellise intensiivsusega, mis läbistab ainult inimese naha ning tekitab sihtmärgil tunde nagu ta põleks, kuigi reaalset füüsilist kahju ei tekitata. Tuleviku lahingumasinad nagu Ameeriklaste GCV Infantry Fighting Vehicle inkorporeerivadrelvastusse mitte-letaalseidkuuluvad relvika mittesurmavad relvad.<ref name="GCVspecs" />
2011. aastal kujundati süsteem ümber, muutmaks seda väiksemaks, usaldusväärsemaks ning liikumise pealt kasutatavaks. Aktiivse tõrjesüsteemi teist versiooni disainitaksekohandatakse olema võimeline töötama ka liikuva õhusõiduki või maismaasõiduki pealt. Siiski ei käsitlelahenda uuendus lahendusiprobleeme, mis tekivad süsteemi probleemidelekasutamisel erinevates keskkonnaoludes<ref name="ADS 2" />. Ühendriikide õhuväe erioperatsioonide juhatus katsetab võimalusi paigaldada aktiivset tõrjesüsteemi AC-130J Ghostrider relvasüsteemi peale, et tõrjuda õhusõidukit ohustavaid rahvamasse või üksikisikuid maismaa pealmaismaal. Selle põhjuseks on soov anda sõjalennuki meeskonnale mitte-letaalse ründemittesurmava võimeründevõimekuse. Kuna konfliktide arv tiheda asustusega aladel on tõusvas trendis, siis soovib Ühendriikide õhuvägi viie kuni kümne aasta jooksul lisada enamikele õhusõidukitele ka mitte-letaalse ründemittesurmava võimaluseründevõimekuse<ref name="flightglobal.com" /> aktiivse tõrjesüsteemi teise generatsiooni mudeli näol<ref name="AC-130J Gets A Ray Gun" />.
=== Pikamaa Akustiline Seadeldis (Long Range Acoustic Device) ===
[[File:soundweapon1.jpg|thumb|right|Pikamaa Akustiline Seadeldis on ringjas must seadeldis New Yorki politsei Hummeri peal.]]
[[File:Long Range Acoustic Device 500X in New York City.jpg|thumb|New Yorki politseinik seisabseismas koos helirelvaga, LRAD 500X-ga, Occupy Wall Street protesti ajal 2011. aasta 17. novembril New Yorki linnahalli lähistel.]]
Pikamaa Akustiline Seadeldis on akustiline teavitussüsteem, mis on välja töötatud LRAD Corporation’i poolt, saatmaks välja teavitusi ning hoiatussignaale suurematelekaugemate vahemaadelevahemaade taha või valjema heliga kui tavalised valjuhääldid. Seadeldist kasutatakse pikamaa kommunikatsiooniks erinevatel aladel suhtlemiseks suurte vahekauguste korral<ref name="lradx.com" />, näiteks mitte-letaalseks, mitte-kineetiliseks rahvamasside kontrolliks. Kuigi Pikamaa Akustilist Seadeldist on kutsutud helirelvaks, siis loomupäraselt pole tegemist militaarse relvaga.
Vastavalt tootja tehnilistele nõueteleandmetele, jääb seadeldise kaal jääb vahemikku seitsmest kuni saja neljakümne viie kilogrammini ja see suudab emiteeridakiirata heli 30 kuni 60 kraadises sektoris sagedusega 2.5 kHz sagedusega<ref name="Corbett 2009 65" />. LRAD Corporation toodab samuti süsteeme info saatmiseksedastamiseks massidele, mis levitab heli 360 kraadise ulatusega.<ref name="LRAD Corporation website" />
=== Pimesti (Dazzler) ===
DazzlerPimesti on suunatud energia relv, mille idee on sihtmärki ajutiselt intensiivse kiirgusega pimestada või desorienteeridasegadusse ajada. Sihtmärgiks võib siis olla kas mingi sensor või inimsilm. DazzlerPimesti emiteeribkiirgab infrapunast kiirgust või üldiselt nähtamatut valgust erinevate elektrooniliste sensorite vastu ning nähtavat valgust inimeste vastu, kui ei soovita tekitada pikaajalist kahju silmadele. Relvas kasutatakse enamasti laserilaserit ja seetõttu kutsutakse neid tihtipeale nimega Laser Dazzlerlaserpimesti. Enamik kaasaegseid süsteeme on kaasaskantavad ning töötavad kas punases (dioodlaser) või rohelises (DPSS laser) elektromagnetilise spektri alas. Algselt sõjaväe jaoks arendatud relvad on muutunud kättesaadavaks ka õiguskaitseorganite ja turvasektori jaoks.<ref name="fyBRD" /><ref name="tsMFM" />
Relvad, mis on disainitud tekitama püsivat nägemispuudulikkust on alates 1995. aastast ÜRO pimestavate laserrelvade protokolli järgi keelatud. Kuna Dazzlerpimesti on mitte-letaalne relv, mis tekitab ajutist nägemisvõime vähenemist, siis antud protokoll teda ei mõjuta.
PHASR on prototüüp mitte-letaalsest Dazzlerpimesti laserist, arendatud Ühendriikide Õhuväe Teaduslabori suunatud energia direktoraadi poolt<ref name="Yu4Qe" />. Selle idee on sihtmärki ajutiselt pimestada või eksitada. PermanentseltPöördumatult pimedaks muutvaid laserrelvi on minevikus testitud, aga need keelati 1995. aasta ÜRO pimestavate laserrelvade protokolliga, millega Ühendriigid olid ühinenud kuni 2009. aasta 21. jaanuarini<ref name="bKOXm" />. PHASR, mis on madala intensiivsusega laser, ei ole antud protokolliga keelatud, sest pimestav efekt on kõigest ajutine. Relvas kasutatakse kahel lainepikkusel töötavat laserit<ref name="X0kl0" />. PHASR’iPHASR’it testiti esimest korda New Mexicos Kirtlandi õhuväebaasis.
Pimestavaid laserrelvasid on arendanud paljud riigid ning neid on väidetavalt kasutatud Ukrainas Donbassi sõjas.<ref name="x9liX" />
=== Vesi ===
Veekahurid on tavaline nähtus mässude maha surumiselmahasurumisel, takistamaks edasiliikumist kindlalt positsioonilt või rahva laialiajamiseks. Veekahur on nagu survepesur, aga mitte nii võimsa survega. Veega täidetud padrunid käsitulirelvadele on eksperimentaalses faasis. Elektriseeritud veekahur oli küll arenduses, aga protsesstöö selle kallal peatati.
=== Haisul põhinevad relvad (Scent-based weapons) ===
Malodorandid tekitavad nii ebameeldivad lõhna, et sunnivad inimesi gaasi mõjualalt lahkuma. 2008. aastal alustasid Iisraeli kaitsejõud Skunk’i kasutamist masside kontrolliks. Tegemist on udusarnase vormiga, mida pritsitakse veekahurist ning mis jätab vastiku mädanenud lõhna kõigele, midamillega see kokku puutub ning seda on raske maha pesta.
=== Pipragaas ===
Aktiivne koostisosa pipragaasis on OC (Oleoresin Capsicum), kibe ärritav kemikaal, mida saadakse Cayenne’i pipra kaunast.<ref name="gmMUs" />
1998. aasta hinnangu järgi Ameerika Ühendriikides oli pipragaasist tulenevalttõttu surnud 113 inimest Ühendriikides. Kõikidel olid raskendavateks asjaoludeks mürgistus, varasemad terviseprobleemid või kägistuslämmatamine politseinike poolt, mis põhjustab hingamisteed sulgumist<ref name="1roVO" />. Üldiselt on soovitavsoovituslik peale pipragaasiga kokkupuutumist kontrollida kõikide inimeste hingamise efektiivsust peale pipragaasiga kokku puutumist.<ref name="uJ4UG" />
=== Pisargaas ===
[[File:VPD anti-riot officers.jpg|thumb|Vancouveri politseinikud mässutõrje riietuses, varustatud pisargaasipildujatega, seisavad silmitsi Stanley Cup'i mässajtegamässajatega.]]
Keemiliste relvadrelvade nagu pisargaaspisar- ja pipragaas kasutamine on viimasel ajal sattunud suurema kriitika ja järelevalve alla seoses pikaajaliste kõrvalmõjudega, mis nende kasutamisest tulenevad. Paljud politseiüksused ei kasuta enam kemikaale treeningtreeningute ajal tagamaks liikmete turvalisusturvalisust. 1970. aastal sai ajakirjanik Ruben Salazar Los Angeleses Chicano mässude ajal eksinudvigase pisargaasi kanistripisargaasikanistri tõttu surma. Teisigi raskeid vigastusi ja surmasid on toonud keemiliste relvade kanistrid ning gaasid ise, näiteks 2011. aastal sai Occupy Oaklandi meeleavalduste käigus tõsiselt vigastada sõjaveteran Scott Olsen.<ref name="0cVQy" />
=== Segugaasi balloon (Mace) ===
Sageli enesekaitse jaoks soovitatud gaaside segu Mace koosneb erinevates variatsioonides pipragaasist, pisargaasist ning 2-kloro-1-fenüületaan-1-oonist.<ref name="tfcvL" />
=== Psühhokemikaalid ===
Psühhokeemilised relvad on psühhoaktiivsed ained, nagu BZ, LSD, Kolokol-1, EA-3167 ja 3-metüülamfetamiin, mis on disainitud omama segadusse viivatsegadusseviivat mõju ülekuulamise või võitlusekontakti ajal.<ref name="rozsa" />
=== Unegaas ===
2002. aasta Moska teatri pantvangikriisi ajal kasutasid Vene eriüksused tundmatut gaasi (oletatavalt 3-metüülfentanüüli või mõnda muud fentanüüli lahustatuna halotaanis) sooviga uinutada nii terroriste kui ka pantvange. Paljud neist (kaasaarvatud kõik enesetapupommitajad) uimastati, aga osad terroristid kasutasid gaasimaske ning seetõttu neile mõju neile puudus. Kuna kasutatud kemikaal oli potentsiaalselt fentanüüli derivatiivderivaat (sünteetiline opioid), siis see põhjustabpõhjustas respiratoorset depressiooni ja lõpuks hingamispuudulikkusthingamisraskusi manustatuna piisavalt suurtes doosides. MõjusidKahjulikke mõjusid kesknärvisüsteemile nagu anesteesia ning respiratoorne depressioon, oleks tagasi pöörata suutnud opiodidekõrvaldada opioidide antagonist nagu Naloxone, millega on varustatud enamik haiglaid ja kiirabiautosid. Kuna Vene võimud ei andnud mingit informatsiooni kasutatud kemikaalide kohta, siis meedikud ei olnud teadlikud, et päästekatserünnaku ajal oli kasutatud sünteetilist opioidi ning ei saanud õigel ajal pantvangidele anda vastumürki, mis oleks päästnud enamiku pantvangidest. Ligikaudu 700 neistpantvangi päästeti, samal ajal kuikuid 130 surid kasutatud gaasi tõttu. Kõik terroristid tapetihukkusid Veneoperatsiooni vägedekäigus, pooltkas kombinatsioonigasiis kuulidestgaasi jamõjul või tulevahetuse käigus Vene gaasisteriüksuslastega.
===Elektrišokirelvad===
Elektrišokirelvad on vahendid, mis kasutavad isiku peatamiseks kõrge pingega,pinge ning madala voolutugevusega elektrilööki, mis häirivadhäirib pindmiste lihaste talitust halvates sihtmärgi liikumise ja tekitavadtekitab valu, põhjustamata jäävaid vigastusi. Neid relvi on mitut tüüpi, alustades erinevatest nuiadest, mis vajavad otsest kontakti, lõpetades relvadega, mis tulistavad laskemoona, millele on kinnitatud peened juhtmed, mille kaudu elektrilöök juhitakse sihtmärgini. . <ref name="toZ1L" /> Samuti on arendamisel laskemoon, mis ei vaja elektrilöögi andmiseks juhtmeid. Otsest kontakti vajavad elektrišokirelvad võivad olla maskeeritud erinevateks igapäevaselt kasutatavateks asjadekstarbeesemeteks nagu mobiiltelefon või pastakas.
====Taser====
Taser on elektrišokirelv. See tulistab kaks noolesarnast elektroodi, mis on ühendatud relvaga juhtmete kaudu, ning elektri toimel häirib sihtmärgi lihaste toimet ja nende tahtele allumist. Esimesed Taserid võeti kasutusele politseijõududes peatamaks põgenevat või ühiskonnale ohtlikku inimest, kelle vastu oleks muidueelnevalt kasutatud tulirelva. <ref name="taser" />
== Terrorismi puutuv ==
Loren Thompson, Virginias asuva Lexingtoni Instituudi COOInstituudist on öelnud, et relevantnekaasaegne elektromagnetiliste relvade tehnoloogia on paljude agressiivsete riikide ja rahvusvaheliste terrorismigruppide käeulatuses. Samuti on ta kinnitanud, et Ühendriikide tehnika on tundlik mikrolaine ja teiste suunatud energia relvadele.
SobivadElektromagnetiliste materjalidrelvade tootmakstootmiseks elektromagnetilisivajalikud relvimaterjalid on vabalt kättesaadavad. Elektromagnetilisete relvade tehnoloogia kiiresattumine valedesse levikkätesse on väga reaalne oht.
==Viited==
| 