Süüria: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 90.191.16.218 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Iifar. |
|||
156. rida:
14. sajandil eKr tungisid Süüriasse [[aramea keel|aramea hõimud]]. Naabersuurriikide nõrgenedes tekkis taas semiidi hõimude väikeriike ja nende liite. Süüria aladel asunud [[Foiniikia]] laiendas oma kaubandus üle kogu Vahemere, üks [[foiniiklased|foiniiklaste]] kolooniaid Põhja-Aafrikas oli ka [[Vana-Rooma|Rooma]]ga rivaalitsenud [[Kartaago]]. 8. sajandil eKr sattusid need Assüüria, seejärel Babüloonia ning 539 eKr [[Ahhemeniidid]]e võimu alla.
[[Image:Asia Minor 188 BCE.jpg|pisi|300px|[[Seleukiidide riik]] ja [[Väike-Aasia]], 188 eKr]]
[[File:Asia minor Mithridates retouched.jpg|pisi|300px|Seleukiidide riik ja [[Väike-Aasia]], 90 eKr]]
333 eKr vallutas Süüria [[Aleksander Suur]]. Makedoonia riik jagunes pärast Aleksander Suure surma [[Kreeka]] ja [[Makedoonia]], [[Egiptus]]e, [[Väike-Aasia]] ja [[Aasia]] osaks ning kujunesid [[Ptolemaioste dünastia|Ptolemaioste]] (Egiptus), [[Seleukiidid]]e (Süüria ja Mesopotaamia), [[Antigoniidid]]e (Makedoonia) ja [[Attaliidid]]e ([[Pergamon]]) [[Hellenism|hellenistlikud]] riigid.
[[Philippos II]]-e ja Aleksander Suure väepealik [[Seleukos I]] Nikator (kreeka keeles 'võitja'; umbes 358 eKr–281 eKr) [[Seleukiidide dünastia]]st, Seleukiidide riigi rajaja, sai 321 eKr [[Babüloonia satraapia]] asevalitsejaks, kindlustus seal sõja järel [[Antigonos I]]-ga lõplikult 312 eKr ja vallutas seejärel Aleksander Suure endise impeeriumi idaalad kuni [[India]]ni. Seleukos I kuulutas enda 305 eKr kuningaks, [[Ipsóse lahing]]u tulemusena (301 eKr) omandas ta Süüria alad. Seleukos I järglaste, [[Antiochos I]], [[Antiochos II]], [[Seleukos II]] ja [[Seleukos III]] ajal võitles riik ülestõusudega [[Bitüünia]]s, [[Pergamon]]is, [[Baktria]]s ja [[Partia]]s ning [[Esimene Süüria sõda|esimeses Süüria sõjas]] (274–271 eKr) Ptolemaioste vastu.
333 eKr vallutas Süüria [[Aleksander Suur]]. Alates 2. sajandist levis laialdaselt [[ristiusk]] ja süüria keeles loodi rikkalik kristlik kirjavara.▼
[[223 eKr]] võimule tulnud [[Antiochos III]] suutis järgneva 25 aasta jooksul taastada riigis korra ning allutada [[Baktria]] ja [[Partia]] taas oma võimule. Antiochos III võitis ka [[204 eKr]] [[Ptolemaios V]] ning Egiptus kaotas enamiku oma ülemerevaldustest ([[Väike-Aasia]] rannikualad ja selle läheduses asetsevaid saared) ning Lõuna-Süüria.
▲
640. aastal vallutasid maa [[araablased]]. 660. aastal tegi kaliif [[Muavija]] Damaskusest [[Umaijaadide kalifaat|Umaijaadide kalifaadi]] pealinna.▼
▲640. aastal vallutasid maa [[
Aijubiidide dünastia lõpetas Süüria väikeriikide omavahelise võitluse ja tõrjus 1187. aastal ristisõdijad maalt välja. 1250.–1270. aastail tulid võimule Egiptuse [[mamelukid]], kes lõid [[Baibars]]i juhtimisel tagasi mongolid. 1400. aastal tungis Süüriasse Tamerlan, kes rüüstas sealseid linnu. 15. sajandi lõpuks vähenes Süüria tähtsus rahvusvahelises kaubanduses, kuna eurooplased avastasid meretee Indiasse. 1516. aastal vallutas Süüria [[Ottomani impeerium|Ottomanide Türgi]], mille koosseisu jäi see ala kuni Esimese maailmasõjani.
| |||