'''Börsil kaubeldav fond''' (ingliseingl. ''exchange-traded fund'' ehk ETF) sarnaneb [[investeerimisfondile]], olles [[Väärtpaber|väärtpaberite]] või mõne muu alusvara kogum. Erinevalt tavafondidest saab ETFe börsil osta ja müüa nii nagu üksikaktsiaid.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Swedbank|URL=https://www.swedbank.ee/private/investor/stock/lyxor?language=EST|Pealkiri=https://www.swedbank.ee/private/investor/stock/lyxor?language=EST|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Tüüpiline ETF on börsil kaubeldav avatud [[indeksfondindeksifond]], erinedes sellest börsil noteeritavuse poolest. Samuti saab ETFide puhul [[investor]] oma [[Investeering|investeeringust]] väljumiseks müüa [[Aktsia|aktsiaid]] börsil ja fonditasandil puudub vajadus tehingute tegemiseks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Roos, A., Sander, P., Nurmet, M., Ivanova, N.|pealkiri=Finantsturud ja –institutsioonid|aasta=2012|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli kirjastus|lehekülg=246}}</ref>
ETFid on kuluefektiivsed, sest annavad investorile võimaluse ühe tehinguga osta hajutatud [[Aktsiaportfell|aktsiaportfelli]], mis investeerib konkreetse regiooni või sektori aktsiatesse või hoopis mõnda toorainesse (nt [[kuld]], [[nafta]]). ETFid on kaubeldavad reaalajas ainult börsi lahtioleku ajal, neil puuduvad nii sisenemis- kui ka väljumistasud ja kauplemisel kehtivad aktsiatehingute teenustasud.<ref>{{Netiviide|Autor=SEB|URL=http://www.seb.ee/kogumine-ja-investeerimine/investeerimine/aktsiad-ja-etf-id|Pealkiri=http://www.seb.ee/kogumine-ja-investeerimine/investeerimine/aktsiad-ja-etf-id|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> ETFidel on küll aktsiatega sarnaseid riske, kuid siiski väiksemas ulatuses, sest nad on hajutatud investeeringud. See on atraktiivne investoritele.<ref>{{Netiviide|Autor=VersoBank|URL=http://www.versobank.com/est/private-client/savings-and-investments/financial-instruments.html|Pealkiri=http://www.versobank.com/est/private-client/savings-and-investments/financial-instruments.html|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
15. rida:
== Börsil kaubeldavate fondide olemus ja tüübid ==
ETFid jagunevad kinnisteks fondideks ja indeksifondideks. Kinnised fondid (ingl. ''Closed-end ETF'') lähtuvad investeerimisel [[Fondijuht|fondijuhi]] otsustest. Fonde emiteeritakse kindlas mahus ja neilstrateegiad võib olla palju erinevaidvõivad strateegiaiderineda, kuid põhiliselt on need siiski regioonipõhised fondid. Kinnistes ETFides võib suurte summade puhul tekkida [[likviidsus]]<nowiki/>probleem, kuid nende eeliseks teiste fondide ees on piirangute puudumine, [[Dividend|dividendide]] maksmine igas kvartalis ja osaku hinna kujunemine nõudluse ning pakkumise alusel. Börsil kaubeldavad indeksfondidindeksifondid (ingl. ''index ETF'') on fondid, mille portfelli koosseis vastab mõne indeksi koosseisule ja hind järgib indeksi liikumist ega sõltu fondijuhi otsustest. Indeksifondide peamine eelis on suurem hajutatus, madalamad halduskulud ja tootluse etteaimatavus, mille tõttu on fondil madalam risk võrreldes mõne teise investeerimisfondiga. <ref name=":3">{{Netiviide|Autor=LHV|URL=https://fp.lhv.ee/academy/investmentguide/351?locale=et|Pealkiri=https://fp.lhv.ee/academy/investmentguide/351?locale=et|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
