|
'''Börsil kaubeldav fond''' (inglise ''exchange-traded fund'' ehk ETF) sarnaneb [[investeerimisfondile]], olles [[Väärtpaber|väärtpaberite]] või mõne muu alusvara kogum. Erinevalt tavafondidest saab ETFe börsil osta ja müüa nii nagu üksikaktsiaid.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Swedbank|URL=https://www.swedbank.ee/private/investor/stock/lyxor?language=EST|Pealkiri=https://www.swedbank.ee/private/investor/stock/lyxor?language=EST|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Tüüpiline ETF on börsil kaubeldav avatud [[indeksfond]], erinedes indeksfondistsellest börsil noteeritavuse poolest. Samuti saab ETFide puhul [[investor]] oma [[Investeering|investeeringust]] väljumiseks müüa [[Aktsia|aktsiaid]] börsil ja fonditasandil puudub vajadus tehingute tegemiseks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Roos, A., Sander, P., Nurmet, M., Ivanova, N.|pealkiri=Finantsturud ja –institutsioonid|aasta=2012|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli kirjastus|lehekülg=246}}</ref>
ETFid on kuluefektiivsed, sest annavad investorile võimaluse osta ühe tehinguga osta hajutatud [[Aktsiaportfell|aktsiaportfelli]], mis investeerib konkreetse regiooni või sektori aktsiatesse või hoopis mõnda toorainesse (nt [[kuld]], [[nafta]]). ETFid on kaubeldavad reaalajas ainult börsi lahtioleku ajal, neil puuduvad nii sisenemis- kui ka väljumistasud ja kauplemisel kehtivad aktsiatehingute teenustasud.<ref>{{Netiviide|Autor=SEB|URL=http://www.seb.ee/kogumine-ja-investeerimine/investeerimine/aktsiad-ja-etf-id|Pealkiri=http://www.seb.ee/kogumine-ja-investeerimine/investeerimine/aktsiad-ja-etf-id|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> ETFidel on küll aktsiatega sarnaseid riske, kuid siiski väiksemas ulatuses, sest nad on hajutatud investeeringud. See on atraktiivne investoritele.<ref>{{Netiviide|Autor=VersoBank|URL=http://www.versobank.com/est/private-client/savings-and-investments/financial-instruments.html|Pealkiri=http://www.versobank.com/est/private-client/savings-and-investments/financial-instruments.html|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
== Ajalugu ==
ETF-ideETFide loomise põhjustas [[Finantskriis|finantskriis]]: aktsiahindade kiire langus 19. oktoobritoktoobril 1987 tõi kaasa vajaduse uuendada fondide struktureerimist. AktsiahindadeSellise kiire languse põhjustasid tavainvestorid, kes jätsid suure hulga müügitehinguid tegemata, sest nende põhieesmärk oli oma portfelli kindlustamine. Kriisi lõppedes nägid investorid aga, et neilsuure hulga aktsiatega on vaja igapäevaselt kaubelda suure hulga aktsiatega kiirelt ja tõhusalt iga päev . <ref name=":1">{{Netiviide|Autor=Mattias Karu|URL=https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/48090/karu_mattias.pdf?sequence=1&isAllowed=y|Pealkiri=BÖRSIL KAUBELDAVA FONDI MÕJU ALUSVARA HINNA VOLATIILSUSELE JA KAUPLEMISMAHTUDELE KULLA NÄITEL|Väljaanne=|Aeg=2015|Kasutatud=}}</ref>
1990. aastal loodi investeerimisfond nimega SuperTrust. Selle loojaks oli investeerimisfirma Leland, O’Brien & Rubinstein (LOR). Fond koondas aktsiad ühte portfelli ja paiskas börsile, kus osakutega kaubeldi ühe kindla ühikuna. Kuigi fondi algus oli edukas, tuli investeerimisfirmal SuperTrust sulgeda juba mõne aasta pärast kõrgest investeerimise miinimumnõudest tingitud investorite vähese huvi tõttu.<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=Lee Davidson|URL=http://www.morningstar.co.uk/uk/news/69300/the-history-of-exchange-tradedfunds-%28etfs%29.aspx|Pealkiri=The History of Exchange-Traded Funds (ETFs)|Väljaanne=|Aeg=2012|Kasutatud=}}</ref>
LORi idee innustas ja pärast SuperTrust fondi loomist hakati Kanadas Toronto aktsiaturul kauplema ''Toronto Index Participation Share'''ga, mis järgis ''Toronto Stock Exchange'' 35 indeksit (TSE 35). Indeksit järgiv instrument ostus aga nii edukaks, et ETFid võeti kasutusele ka AmeerikasUSAs. Kontseptsiooni arendati edasi. ETFi alguseks võib lugedaloetakse 1. jaanuarit 1993, kui börsile tuli esimene tänapäevane ja suurim ETF nimega ''Standard & Poor’s Depositary Receipts'' (SPDRs), mida pakkus turul State Street Global Advisors ning mis järgis S&P 500 indeksit. S&P 500 indeks võimaldas pidevalt järgida fondi osaku puhasväärtust. Investoreid köitis ka fondi madal hind. <ref name=":1" /><ref name=":2" />
1995. aasta kevadel tõi State Street Global Advisors börsile juba teise ETFi, MidCap SPDR, mis järgis S&P MidCap 400 indeksit. See fond on tänini väga populaarne. Fondi varade väärtus ulatub umbes 15 miljardi dollarini. <ref name=":1" />
Järgnevatel aastatel täiendatilisandusid ETFi tooteportfelli erinevateerinevad toodetega.tooted: Näiteksnäiteks iShare (1996), mis järgib võlakirja- ja aktsiaturu indeksit. iShare oli innovaatiline eelkõige selle tõttuuuenduslik, etsest andislihtsustas investoritele lihtsainvestorite ligipääsu välismaa turgudele. 1998. aastal tuli lisaks iShare'ile turule ka sektoreid järgivad ETFid ning 2000. aastal võlakirja ETFid. USAsUSA turul oli 2014. aasta seisuga turulaastal ligi 1500 ETFi, varade koguväärtusega üle 1,7 kvintiljoni dollari.<ref>{{Netiviide|Autor=Exchange-traded fund|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Exchange-traded_fund|Pealkiri=https://en.wikipedia.org/wiki/Exchange-traded_fund|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
== Börsil kaubeldavate fondide olemus ja tüübid ==
| 