Börsil kaubeldav fond: erinevus redaktsioonide vahel

'''Börsil kaubeldav fond''' (inglise ''exchange-traded fund'' ehk ETF) sarnaneb [[investeerimisfondile]], sest kujutab endast [[Väärtpaber|väärtpaberite]] või mõne muu alusvara kogumit, kuid erinevalt tavafondidest saab ETFe börsil osta ning müüa sarnaselt üksikaktsialeüksikaktsiatele.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Swedbank|URL=https://www.swedbank.ee/private/investor/stock/lyxor?language=EST|Pealkiri=https://www.swedbank.ee/private/investor/stock/lyxor?language=EST|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Tüüpiline ETF on börsil kaubeldav avatud [[indeksfond]], erinedes indeksfondist börsil noteeritavuse poolest. Samuti saab ETFide puhul [[investor]] oma [[Investeering|investeeringust]] väljumiseks müüa [[Aktsia|aktsiaid]] börsil ja fonditasandil puudub vajadus tehingute tegemiseks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Roos, A., Sander, P., Nurmet, M., Ivanova, N.|pealkiri=Finantsturud ja –institutsioonid|aasta=2012|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli kirjastus|lehekülg=246}}</ref>

ETFid on kuluefektiivsed, sest annavad investorile võimaluse osta ühe tehinguga hajutatud [[Aktsiaportfell|aktsiaportfelli]], mis investeerib konkreetse regiooni või sektori aktsiatesse või hoopis mõnda toorainesse (nt [[kuld]], [[nafta]]). ETFid on kaubeldavad reaalajas ainult börsi lahtioleku ajal, neil puuduvad nii sisenemis- kui ka väljumistasud ja kauplemisel kehtivad aktsiatehingute teenustasud.<ref>{{Netiviide|Autor=SEB|URL=http://www.seb.ee/kogumine-ja-investeerimine/investeerimine/aktsiad-ja-etf-id|Pealkiri=http://www.seb.ee/kogumine-ja-investeerimine/investeerimine/aktsiad-ja-etf-id|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> ETFidel on küll aktsiatega sarnaseid riske, kuid siiski väiksemas ulatuses, sest nad on hajutatud investeeringud. See on atraktiivne investoritele.<ref>{{Netiviide|Autor=VersoBank|URL=http://www.versobank.com/est/private-client/savings-and-investments/financial-instruments.html|Pealkiri=http://www.versobank.com/est/private-client/savings-and-investments/financial-instruments.html|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>

ETF-ide loomise põhjustas [[Finantskriis|finantskriis]].: Sünnikuupäevaksaktsiahindade peetaksekiire langus 19. oktoobrit 1987 kui aktsiaindade kiire langus tõi kaasa uuendusivajaduse uuendada fondide struktureerimiselstruktureerimist. Aktsiahindade kiire languse põhjustasid tavainvestorid, kes jätsid suure hulga müügitehinguid tegemata, sest nende põhieesmärk oli oma portfelli kindlustamine. Kriisi lõppedes nägid investorid aga, et neil on vaja igapäevaselt kaubelda suure hulga aktsiatega kiirelt ja tõhusalt. <ref name=":1">{{Netiviide|Autor=Mattias Karu|URL=https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/48090/karu_mattias.pdf?sequence=1&isAllowed=y|Pealkiri=BÖRSIL KAUBELDAVA FONDI MÕJU ALUSVARA HINNA VOLATIILSUSELE JA KAUPLEMISMAHTUDELE KULLA NÄITEL|Väljaanne=|Aeg=2015|Kasutatud=}}</ref>

1990. aastal otsustati luualoodi investeerimisfond nimega SuperTrust. Selle loojaks oli investeerimisfirma Leland, O’Brien & Rubinstein (LOR). ningFond fondi eesmärgiks oli koondadakoondas aktsiad ühte portfelli, paisataja paiskas börsile, ningkus osakutega kaubeldi ühe kindla ühikuna. Kuigi fondi loominealgus oli edukas, tuli investeerimisfirmal fond SuperTrust sulgeda juba mõne aasta pärast vähesekõrgest huviinvesteerimise tõttu,miinimumnõudest mispõhjustatud tulenesinvestorite kõrgestvähese investeerimisehuvi miinimum nõudesttõttu.<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=Lee Davidson|URL=http://www.morningstar.co.uk/uk/news/69300/the-history-of-exchange-tradedfunds-%28etfs%29.aspx|Pealkiri=The History of Exchange-Traded Funds (ETFs)|Väljaanne=|Aeg=2012|Kasutatud=}}</ref>

LORi ideestidee saadiinnustas aga motivatsiooni ningja pärast SuperTrust fondi loomist hakati Kanadas Toronto aktsiaturul kauplema Toronto Index Participation Share-iga, mis järgis Toronto Stock Exchange 35 indeksit, mida nimetati (TSE 35). Indeksit järgiv instrument ostus aga nii edukaks, et ETF-idETFid võeti kasutusele ka Ameerikas. ETF-i kontseptsiooniKontseptsiooni arendati järgmised aastad edasi. ning ETF-i algusajaks võib lugeda 1. jaanuarit 1993, kui börsile tuli esimene tänapäevane ning suurim ETF nimega Standard & Poor’s Depositary Receipts (SPDRs), mida pakkus turul State Street Global Advisors ning mis järgis S&P 500 indeksit. S&P 500 indeks võimaldas pidevalt järgida fondi osaku puhasväärtust ning samuti köitis fond investoreid just oma madala hinna tõttu. <ref name=":1" /><ref name=":2" />