Šaakali päev: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P atendaat > atentaat |
|||
17. rida:
== Süžee ==
=== Esimene osa: "Vandenõu" ===
Raamatu tegevus algab tõsielulise sündmusega 22. augustil 1962, kui [[Pariis]]i lähedal Petit-Clamartis üritab Prantsuse õhujõudude kolonel Jean-Marie Bastien-Thiry koos tema juhitud Prantsuse terroriorganisatsiooni [[OAS]]-i (''Organisation armée secrète'') komandoga tappa Prantsuse president [[Charles de Gaulle]]'i, kes oli sama aasta juulis andnud iseseisvuse [[Alžeeria]]le, mis oli endine Prantsuse koloonia.
24. rida:
Seda kuuleb pealt [[Viin]]is peituv kolonelleitnant Marc Rodin, kes on OAS-is Argoud'i asetäitja. Koos kahe OAS-i kolleegi, André Cassoni ja René Montclairiga otsustavad nad pärast mitut OAS-i ebaõnnestunud atentaati palgata atentaati tegema välismaalase. Valik langeb blondile inglasele, kes on nõus atentaadi sooritama 500 000 USA dollari eest (tänapäevases vääringus umbes 2,4 miljonit dollarit) – pool rahast ettemaksuna ja pool ülesande täitmise järel. Tema varjunimeks saab [[Šaakal (Šaakali päev)|Šaakal]]. Kuna OAS-il endal ei ole piisavalt raha, otsustatakse röövida panku. Šaakal lendab seepeale tagasi Londonisse.
Kohe
1963. aasta suvel algabki Prantsusmaal suur kriminaalkuritegude laine. Röövitakse hulgaliselt panku, juveliiriärisid ja postkontoreid. Šaakal aga lendab [[London]]isse tagasi ja teeb atentaadiks ettevalmistusi – ta kogub informatsiooni de Gaulle'i kohta, pannes paika
Samal ajal,
Seejärel lendab Šaakal [[Kopenhaagen|Kopenhaagenisse]] ja sealt [[Brüssel]]isse ning tellib endale atentaadiks relva ja dokumendid. Edasi sõidab ta rongiga Pariisi, et valida välja atentaadi sooritamiseks sobiv koht. Pärast seda tuleb Šaakal Brüsselisse tagasi, et saada kätte relv ja dokumendid. Dokumendivõltsija üritab teda šantažeerida, mispeale Šaakal ta tapab. Siis lendab Šaakal tagasi koju Londonisse, kus ta teeb
Operatiivteenistuses kirjutatakse fiktiivne telegramm, et meelitada üks Rodini poolakast ihukaitsja, Viktor Kowalski, Roomast lahkuma. Kowalski tulebki [[Marseille]]'sse, kus ta vahistatakse ja viiakse Pariisi ülekuulamisele. Enne surma suudab ta kõik ära rääkida, ning salateenistus saab Rodini plaani tükk-tükilt kokku panna.
36. rida:
De Gaulle aga, kuuldes Rodini plaanist Prantsuse toonase siseminister Roger Frey kaudu, keeldub midagi muutmast, mispeale on Prantsuse julgeolekuteenistus sunnitud tegelema salaja. Kuna Šaakali kohta puudub Prantsuse julgeolekuteenistustel informatsioon, tuleb kasutada kogenud detektiivi abi. Sobivaks detektiiviks saab Police Judiciare'i kriminaaljälituse ülema komissar Maurice Bouvieri asetäitja, komissar Claude Lebel.
=== Teine osa: "Ajujaht" ===
Claude Lebelile antakse piiramatud volitused, et tabada või paljastada Šaakal, kuid ta ei tohi sellest kellegile rääkida. Siiski lubatakse tal endale appi koopteerida tema käe all töötanud noorem inspektor, Lucien Caron. Lisaks tuleb tal oma detektiivitööst käia iga õhtu kell kümme ministeeriumis aru andmas. Lebel ja Caron teevad kiirkõned USA, Inglismaa, Belgia, Hollandi, Itaalia, Lääne-Saksamaa ja Lõuna-Aafrika kriminaalpolitsei mõrvaosakonna juhtidele.
Üks presidendi kantselei liikmetest, lennuväekolonel Raoul Saint-Clair de Villauban avaldab oma armukesele, Jacqueline'le enese teadmata infot kantseleis toimuva kohta, kes omakorda edastab informatsiooni Valmyle, kes edastab informatsiooni Šaakalile. Saanud teada, et Prantsuse sisejulgeolekuteenistuses on alanud salajane juurdlus, edastab Valmy selle info Roomasse OAS
Saanud küsitletud riikidest neljast võimalikud kandidaadid, kes sobiksid Šaakaliks, hakatakse neid uurima, aga mitte kellelgi neist pole sobivaid omadusi. Kui Scotland Yardi kartoteegist ei leita ühtegi sobivat palgamõrvarit, antakse päring üle eriosakonnale. Sealt saadakse teada, et 1961. aasta mais oli väidetavalt üks inglane aidanud Dominikaani Vabariigis mässulistel tappa diktaator Rafael Trujillot, ning selle mehe nimi oli Charles Calthrop.
47. rida:
Tõeline Šaakal, olles aga selleks ajaks lennanud läbi Brüsseli Milanosse, rendib sealt endale valge Alfa Romeo kabrioleti ja peidab selle šassii alla oma eritellimusel valmistatud snaipripüssi. Seepeale ta sõidab Prantsusmaale, läbib tollikontrolli takistusteta, ning sõidab seepeale Cannesi, kus ta teeb telefonikõne Valmyle, ning saab teada, et Prantsuse politsei teda otsib, otsustab ta jätkata, ning alustab sõitu Prantsusmaa südamesse. Ühes väikelinna võõrastemajas tutvub ta Prantsuse aadlidaami, paruness Colette de la Challoniérega, ning nad veedavad koos meeldiva öö.
Samal ajal jõuab Thomase staap jälile Šaakali kasutatavale identiteedile, Alexander James Quentin Dugganile, mille ta edastab Lebelile. Kui Šaakal kell üheksa ärkab, helistab ta Valmyle,
Et Šaakal pääses jälle väga napilt arreteerimisest, on Lebel kindel, et inforuumist on informatsiooni lekkinud, ning otsustab öösel kõikide ruumis viibinute telefone pealt kuulata.
=== Kolmas osa: "Atentaat" ===
22. augusti hommikul jõutakse jälile Valmyle ja Valmy arreteeritakse kell 7 hommikul, on Lebel sunnitud ise vastama Šaakali tehtud telefonikõnele. Tema oskamatus Valmyt kehastada sunnib Šaakali jälle tund aega varem hotellist lahkuma, samal ajal, kui Lebel saab Londonist teada Per Jenseni passi varguse kohta. Seepeale maskeerib šaakal end USA üliõpilaseks Marty Schulbergiks, kelle passi ta ka varastas.
Peale uut audientsi de Gaulle'ga on viimane ikka keeldunud oma plaane muutmast, kuid Šaakalit võib nüüd avalikkusele teatavaks teha Colette'i mõrvarina. Lisaks avastab Lebel, et Šaakal on täpselt ära planeerinud
Õhtul, kui Lebel saab Thomaselt teada, kellena Šaakal nüüd esineb ja edastab selle inforuumi, vabastatakse ta suurest vastutusest ning jälitustöö antakse üle politseile ja CRS-le.
23. augusti esimestel tundidel astub Šaakal sisse homobaari, kus ta saab tuttavaks Jules Bernardiga, ning läheb tema juurde koju. Kui järgmisel hommikul viimane avastab, et Martyt kahtlustatakse parunessi mõrvas, tapab Šaakal Jules'i ning viidab tema korteris aega kuni
Kuna Šaakalit ei leita, kutsutakse Lebel 24. augusti õhtul nõupidamisruumi tagasi, ning ta ei oska soovitada muud kui silmad lahti hoida.
66. rida:
Kui Lebel kuuleb ühelt CRSi politseinikult sellesama sõjainvaliidi kohta, saab ta ruttu aru, et see ongi Šaakal, ning nad ruttavad teda kinni võtma.
Šaakal valmistub de Gaulle'i laskma, kuid samal hetkel, kui ta päästikule vajutab, kummardub de Gaulle põsesuudluseks ettepoole ning kuul lendab
=== Epiloog ===
Kui Thomas saab Lebelilt kell kuus õhtul teada, et Šaakal saadi kätte, saadab ta siiski ühe oma inspektori Calthropi korterisse viimast uuringut tegema. Kell kaheksa aga saabub korterisse Charles Calthrop ise, kes viiakse Scotland Yardi ülekuulamisele, kuid vabastatakse järgmisel päeval, kui Pariisist saadakse kinnitus, et Šaakal sai surma, ning seega pole Calthropiga kuidagi seotud, ja et Calthrop tõepoolest veetis viimased kolm nädalat Šotimaal, Sutherlandi krahvkonnas. Thomas imestab: "Kui Šaakal ei olnud Calthrop, siis kes ta üldse oli?"
Šaakal maetakse Pariisis Pere Lachaise'i surnuaeda tähistamata hauda, surmatunnistusel on ta märgitud tundmatu välisturistina, kes hukkus 25. augustil 1963 Pariisi-lähedasel maanteel liiklusavariis. Peale preestri, politseiniku, registraatori ja kahe hauakaevaja viibib matusel Lebel.
== Filmid ==
| |||