Narva: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
46. rida:
Vabadussõja käigus, 18/19. jaanuaril 1919, vabastasid Eesti väed ja Soome vabatahtlikud [[Utria dessant|Utria dessandi]]ga linna [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1918-1919)|Nõukogude okupatsioon]]ist. Linnas tegutses Iverski nunnaklooster<ref name="e1eiM" />.
 
Narva oli [[1944]]. aastal kuus kuud rindelinn. Suurem osa Narva hoonetest, sealhulgas ajalooline vanalinn sai kannatada Nõukogude pommirünnakute ja suurtükitule tagajärjel ([[märtsipommitamine Narvas]]). Narva 3550 sõjas purustatud kivihoonest olid taastamiskõlblikud vaid 198 hoonet. Enne sõda Narvas elanud 34 000 elanikust elas pärast sõda, 1946. aastal seal vaid mõni üksik eestlane põhiliselt linna äärealadel. Kuigi [[Narva vanalinn]]a oli võimalik taastada ning enamiku majade ja kirikute müürid olid püsti, otsustas uus võim kõik maatasa teha. Alates 1950. aastate algusest varemed õhiti ja suure osa vanalinna asemele ehitati tänapäevased korterelamud.
 
Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] asustati linn peamiselt [[migrant]]idega. Endised narvalased, kes pärast sõda soovisid Narva tagasi tulla, ei saanud Narvas elamispinda. Tänapäeval on Narva elanikest [[eestlased|eestlasi]] vaid 4%. Narva jõe paremkaldal asuv [[Jaanilinn]] eraldati Narvast ja liideti [[Vene NFSV]]-ga [[1945]]. Rahvaarv 1973. aastal 66 000 elanikku.