Redaktsioon: 28. detsember 2014, kell 20:27 redigeeri Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust P HC: eemaldatud Kategooria:Keeleteadus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. mai 2017, kell 18:25 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 802 muudatust P kriipsud Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
30. rida: MIDA püüab? ''kala = seda'' ==~~Moodustajate vahelised~~Moodustajatevahelised grammatilised seosed== Moodustajate vahel kehtivad järgmised [[grammatilised seosed]]: [[rinnastus]] – moodustajad on lauses üksteisega grammatiliselt samaväärsed ja vastavad samale küsimusele ning laiendavad sama sõna: ''Minu lemmikud on '''maasikamoos''' ja '''vaarikakompott'''.'' [[alistus]]seoses loovad moodustajad uue moodustaja, mille üks komponent on põhi, teine laiend: ''haruldaselt'' (laiend) ''varajane'' (põhi). Alistusseos jaguneb järgmiselt: [[ühildumine]] -– laiend kohaneb oma põhjaga: ''Edukad'' (laiend) ''sportlased'' (põhi) ''tõid palju medaleid''; [[rektsioon\|sõltumine]] – laiendi vorm oleneb põhja tähendusest: ''rohis'' (põhi) ''peenart'' (laiend). [[predikatsioon]] on moodustajate vastastikune tingitus, mis esineb aluse ja öeldise vahel. Tegusõna oma tähendusega määrab, kas ja kuidas tegijat väljendatakse. Tegijaväljend omakorda tingib selle tegusõna kindla pöördelise vormi: ''Tüdrukud'' (alus) ''jalutavad'' (öeldis) ''pargis''. 46. rida: Lauseliikmete määratlemisel arvestatakse moodustaja sõnaliiki; * ~~moodustajate vahelise~~moodustajatevahelise [[grammatilised seosed\|grammatilise seose]] tüüpi; * moodustaja konkreetset grammatilist vormi. 94. rida: Lauses, mille moodustajate hulgas on osalaused ja/või infiniittarindid ning mida seetõttu nimetatakse [[komplekslause]]ks, on mitu semantilist predikaati. Primaarse semantilise predikaadina talitleb öeldis ja sekundaarsete predikaatidena talitlevad kõrvallause öeldis (+ öeldistäide) ning infiniittarindite põhi. Näiteks: ''Tüdruk, kes seal'' '''''seisab''''' ''(öeldis -– sekundaarne semantiline predikaat)'', '''''on''''' '''''sõbralik''''' ''(öeldis + öeldistäide -– primaarne semantiline predikaat).'' Näiteks: ''Suve'' '''''saabudes''''' ''(sekundaarne semantiline predikaat)'' '''''hakkab''''' ''(öeldis -– primaarne semantiline predikaat) päike soojemalt'' '''''paistma''''' ''(öeldis -– sekundaarne semantiline predikaat).'' <ref>M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. § 474.</ref> ==== Aktant ====

Lause moodustajad: erinevus redaktsioonide vahel