Kaltsedon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P Korrastasin skripti abil viiteid
55. rida:
 
=== Ahhaat ===
Kaltsedoni erimit, millel on kihiline ehitus, nimetatakse [[Ahhaat|ahhaadiks]].<ref name="wilder" /> Kihid on omavahel alati paralleelsed, kuid nende paksus võib olla erinev. Kihtides olevad erinevad värvid tulevad esile vöödilise tekstuurina, mis on tavaliselt jaotunud kontsentriliselt, paralleeltekstuure esineb harva. Tekstuur võib olla muguljas, silmakujuline, dendriitjas või ooliitne. Sageli on ahhaadi keskel õõnsus, mis on täidetud [[ametüst]]i, [[suitsukvarts]]i, [[kaltsiit|kaltsiidi]] või [[tseoliit|tseoliidi]] [[kristall]]idega.
 
Ahhaati tunti juba 8000 aastat tagasi, sellele annavad kinnitust arheoloogilised leiud. Kuigi ahhaat oli juba [[sküüdid|sküütide]] seas levinud, siis nimetuse andis talle [[Theophrastos]] (376–287 eKr) [[Sitsiilia]]s asuva Achaetese (tänapäeval [[Dirillo]]) jõe järgi, mille ääres leidus ahhaati.<ref name="Creek Agate" />
Antiikajal saavutas ahhaat suure populaarsuse. Sel ajal tunti juba ahhaadi kunstlikku värvimist ning sellest valmistati kaunistusi ja tehti gemme. Ahhaati on leitud paljudelt arheoloogilistelt väljakaevamistelt, näiteks [[Knossose palee]] juurest [[Kreeta]]l, mis näitab, et ahhaati kasutati juba [[Minose kultuur]]is [[pronksiaeg|pronksiajal]].<ref name="Creek Agate" /> Ajalooliselt on mineraali tuntud leiukohad Aasias [[Dekkani platoo]]l asuvad [[basalt|basaldid]], kus leidub halli, hallikasvalget ja hallikassinist ahhaati. [[Pilt:Achat 1.jpg|pisi|Ahhaat]]
 
Ahhaat võib olla väga erineva värvusega: hall, hallikassinine, valkjas, sinakasvalge, sinine, heleroosa, kreemikasvalge, punakas, rohekassinine, punakassinine, punakaspruun, pruun, kollakaspruun, oranž kuni hallikasmust. Värvus sõltub teiste mineraalide suletistest, näiteks [[kloriit|kloriidi]], [[hematiit|hematiidi]], [[götiit|götiidi]], [[seladoniit|seladoniidi]] jne. See võib olla läbipaistmatu või kergelt läbikumav, esineb klaasiläige, matt või siidiläige. Murdepind on ebatasane – ka ahhaadil on kaltsedonile omane karpjas murre ja puudulik lõhenevus. <ref>Dud'a, Rudolf;name="olJr8" Rejl, Luboš (1996). Väike vääriskivi Raamat.</ref>.
Ahhadi [[genees]] toimub [[vulkaniit]]ides ([[basalt|basaldid]], [[rüoliit|rüoliidid]]) ja [[hüdrotermaalne|hüdrotermaalsetes]] keskkondades, [[murenemiskoorik]]utes ja settekivimites. Ahhaat on laia levikuga ja sagedane peitkristalne kvartsi erim [[maakoor]]e kivimites. Ahhaat moodustub tavaliselt vulkaanilistes kivimites olevatesse tühemikesse, mida nimetatakse vesiikuliteks. Kivimites liikuvast hüdrotermaalsest veest sadestub välja ränidioksiid, mis moodustab vesiikulite seintele mikrodruuse (miarooliline tekstuur). Kui sadestuvate mineraalide koostis pisut muutub, siis muutub ka uue kihi värvus, mis annabki ahhaadile vöödilise välimuse. Kui tühemikud pole lõpuni ahhaadiga täitunud, siis võib selle sisemuses olla silmaga nähtavatest kristallidest kvartsidruus.
66. rida:
=== Sardonüks ===
 
Sardonüks on kaltsedoni erim, kus toimub kas pruunide, oranžide, punaste ja valgete kontrastsete triipude vaheldumine. Sardonüksit võib vaadata ahhaadi erivormina.<ref>{{cite book|lastname=Sinkankas|first=John|title=Gemstones"mrRUU" of North America|year=1959|publisher=Van Nostrand|location=Princeton, New Jersey|page=316|volume = 1}}</ref><ref name="SA July 1874">{{cite journal|title=The Manufacture of Gem Stones|journal=Scientific American|date=25. juuli 1874|page=49|publisher=Munn & Company|location=New York, New York}}</ref>
 
=== Tulekivi ===
[[Pilt:Mineral Sílex GDFL104.jpg|pisi|Tulekivi]]
[[Tulekivi]] ehk ränikivi on settekivim, mis koosneb peamiselt peitkristalsest kvartsist. Tulekivil ei ole kindlat värvi, kuid enamasti on see tumehallikates toonides koos kollase, musta, pruuni või mõnikord valge varjundiga. Erineva värvi annavad talle sellised lisandid nagu [[metall]]i[[sulfiidid]], [[oksiid]]id ja [[hüdroksiid]]id. Tavaliselt levib ta [[mugul]]atena, kuid harva võib esineda ka kihtidena [[settekivim]]is. <ref name="Flint">http: //www.quartzpage.de/flint.html</ref>
 
Tulekivi ei ole keemiliselt koostiselt väga puhas, sest ta sisaldab ka teisi mineraale nagu [[opaal]], [[kaltsiit]] ja [[moganiit]]. Seega võib seda lugeda [[kivim]]iks mitte [[mineraal]]iks.
84. rida:
=== ''Chert'' ===
 
''Chert'' ja tulekivi loetakse sageli üheks mineraaliks, kus tulekivi on ''chert''i tume erim. Teise liigituse kohaselt tähendab ''chert'' massiivseid mineraale, kuid tulekivi all mõistetakse mineraali mugulaid. Knauth on nimetanud 1994. aastal tulekivi "sõlmiliseks ''chert''iks". Traditsioonilise liigituse kohaselt loetakse siiski tulekivi ja "chert" erinevaks mineraalideks, kus neid liigitatakse tekke järgi.<ref>Knauth, L.name="yVZWa" P. (1994) Petrogenesis of chert [[ISSN: 1529-6466]]</ref>
 
[[Pilt:ChertUSGOVjpg.jpg|thumb|left|Chert]]
92. rida:
[[Vahemere maad|Vahemere maades]] kasutati kaltsedoni juba [[pronksiaeg|pronksiajal]]. Näiteks [[Kreeta]]l asuva [[Knossose palee]] väljakaevamisel leiti umbes aastast 1800 eKr pärinevad kaltsedon[[pitser]]id. Läbi aegade on kaltsedoni kasutatud pitserite valmistamiseks, sest kuum [[vaha]] ei hakka sellele külge.
 
[[Piibel|Piiblis]] kandis [[Mooses]]e vend ülempreester [[Aaron]] kohtu-rinnakilpi, millel oli 12 erinevat vääris- ja poolvääriskivi, osa neist kaltsedoni erimid. Nii [[Piibel.net]] kui Soome Piibliseltsi välja antud piibel nimetavad kolme kaltsedoni erimit: teises reas jaspist, kolmandas ahhaati ja neljandas karneooli, ehkki teiste kivide osas tekst lahkneb <ref>[http://www.piibel.net/?q name=2Ms+28"PZx6x" Piibel.net. 2. Mo 28:17–21]</ref><ref>Vana janame="BBhpm" Uus Testament. Soome Piibliselts 1991. 1968. aasta tõlge. 2. Mo 28:17–21</ref>. Ingliskeelsed tõlked sisaldavad sageli [[krüsopraas]]i ja sardoonüksit. Piibli järgi märgib igaüks neist vääriskividest isesugust [[Iisrael]]i suguharu, kuid missugust suguharu mingi kivi tähistab, pole öeldud.
 
[[Kesk-Aasia]] kaubateedel ([[Siiditee]]l) on leitud mitmesugusest kaltsedonist, eriti karneoolist [[intaljo]]sid (graveeritud kujutisega vääriskive) ja [[helmes|helmeid]], mis näitavad tugevat Kreeka-Rooma mõju.
113. rida:
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="wilder">{{cite book| first= David D. Alt| last=Donald W. Hyndman| authorlink=| coauthors=| year= 2002| title= Roadside Geology of Oregon| edition=18th| publisher= ountain Press Publishing Company| location= Missoula, Montana| pages = 286| isbn= 0-87842-063-0 }}</ref>
<ref name="Creek Agate">{{cite web|url=http://www.gem.org.au/agate.htm|title= Agate Creek Agate|accessdate=2007-07-01| archiveurl= http://web.archive.org/web/20070716052933/http://www.gem.org.au/agate.htm| archivedate=16. juuli 2007 <!--DASHBot-->| deadurl= no}}</ref>
<ref name="SA July 1874">{{cite journal|title=The Manufacture of Gem Stones|journal=Scientific American|date=25. juuli 1874|page=49|publisher=Munn & Company|location=New York, New York}}</ref>
<ref name="Flint">http://www.quartzpage.de/flint.html</ref>
<ref name="olJr8">Dud'a, Rudolf; Rejl, Luboš (1996). Väike vääriskivi Raamat.</ref>
<ref name="mrRUU">{{cite book|last=Sinkankas|first=John|title=Gemstones of North America|year=1959|publisher=Van Nostrand|location=Princeton, New Jersey|page=316|volume = 1}}</ref>
<ref name="yVZWa">Knauth, L. P. (1994) Petrogenesis of chert [[ISSN: 1529-6466]]</ref>
<ref name="PZx6x">[http://www.piibel.net/?q=2Ms+28 Piibel.net. 2. Mo 28:17–21]</ref>
<ref name="BBhpm">Vana ja Uus Testament. Soome Piibliselts 1991. 1968. aasta tõlge. 2. Mo 28:17–21</ref>
}}