Freedom House: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
MarisME (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
P parandasin skripti abil kriipsud
5. rida:
 
==Ajalugu==
Freedom House loodi 31. oktoobril 1941. Selle asutajate seas olid [[Eleanor Roosevelt]], [[Wendell Willkie]], [[Mayor Fiorello La Guardia]], [[Elizabeth Cutter Morrow]], [[Dorothy Thompson]], [[George Field]], [[Herbert Agar]], [[Herbert Bayard Swope]], [[Ralph Bunche]], [[Father George B. Ford]], [[Roscoe Drummond]] ja [[Rex Stout]]. Organisatsiooni tegevjuht oli kuni 1967. aastal pensionile minekuni George Field (1904-20061904–2006).
 
Freedom House tekkis kahe grupi ühinemisel ja Ühendriikide president Franklin D. Roosevelti toetusel, et edendada avalikkuse toetust Ameerika osalusele Teises maailmasõjas ajal, mil ühiskonnas prevaleeris isolatsionalistlik meelsus. George Field kavandaski idee, kus erinevad grupid, kelle tegevused selles osas kattusid, koondataks ühe katuse alla loomaks Freedom House’i ja edendamaks vabaduse põhimõtete konkreetset rakendamist.
31. rida:
 
Alates 1972. aastast väljastab Freedom House iga-aastast aruannet „Freedom in the World“, mis käsitleb demokraatlike vabaduste määra eri riikides ja territooriumitel ning annab hinnangu kodaniku- ja poliitiliste vabaduste olukorrale skaalal 1st (kõige vabam) 7ni (kõige vähem vaba).
Alates 2003. aastast loetakse riiki ’osaliselt vabaks’ vahemikus 3.0-50–5.0 ja ’mitte vabaks’ vahemikus 5.5-75–7.0.
 
Freedom in the World aruandeid kasutavad sageli politoloogid oma uurimustes. Nendes aruannetes käsitletud klassifikatsioone peetakse kõrgelt korreleeruvaks teiste demokraatia hinnangutega, mida sageli uurijad kasutavad.
50. rida:
Freedom of the Press indeks on iga-aastane meedia sõltumatust käsitlev uuring, mis hindab printimise, levitamise ja internetivabaduse määra üle maailma. Selle tulemusena avaldatakse arvuline järjestus ja iga riiki hinnatakse ’vabaks’, ’osaliselt vabaks’ või ’mitte vabaks’. Arvesse võetakse iga riigi legaalset keskkonda meedia kajastamiseks, raporteerimist mõjutavaid poliitilisi surveid ja majanduslikke tegureid, mis mõjutavad informatsioonile ligipääsu.
 
Freedom of the Press’i uuringut on läbi viidud alates 1980. aastast. Sellest saadavaid leide kasutatavad tihti valitsused, rahvusvahelised organisatsioonid, akadeemikud ja meedia paljudes riikides. Riikidele antakse hinnang 0st (parim) 100ni (halvim), mis põhineb 23 küsimusel, mis jagunevad kolmeks alakategooriaks: legaalne keskkond, poliitiline keskkond ja majanduskeskkond. Riikides hindega vahemikus 0-300–30 hinnatakse meedia ’vabaks’, vahemikus 31-6031–60 ’osaliselt vabaks’ ning vahemikus 61-10061–100 ’mitte vabaks. Igal aastal välja antud ülevaated ja hinnangud peegeldavad eelneva aasta olukorda.
 
Uuring põhineb universaalsetel kriteeriumitel ja arvestab kultuurilisi erinevuseid, mitmekülgseid rahvuslikke huvisid ning majandusarengut.
64. rida:
* Kasutajaõiguste rikkumised: legaalsed kaitsed ja piirangud online-tegevustele; järelevalve ja privaatsuse piiramine; tagajärjed online-tegevusele, nagu legaalne süüdimõistmine, vangistus, füüsilised rünnakud või muud tagakiusamise vormid.
 
Tulemused kolmest valdkonnast koondatakse üldskooriks (0st 100ni), mille järgi riigid tulemusega vahemikus 0-300–30 on ’vabad’, 31-6031–60 ’osaliselt vabad’ ja 61-10061–100 ’mitte vabad’.
 
2015. aasta oktoobriks oli Freedom House aruandest väljastanud kuus väljaannet. Esimene väljaanne 2009. aastal uuris 15 riiki, teine väljaanne 2011. aastal käsitles 37 riiki, kolmas 2012. aastal 47, neljas 2013. aastal 60, viies 2014. aastal ja kuues 2015. aastal kumbki 65 riiki.