Cecilia Payne-Gaposchkin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Korrastasin skripti abil viiteid |
|||
19. rida:
}}
[[Pilt:Cecilia Helena Payne Gaposchkin (1900-1979) (3).jpg|pisi|Cecilia Payne-Gaposchkin töötamas]]
'''Cecilia Payne-Gaposchkin''' ([[10. mai]] [[1900]] [[Wendover]], [[Buckinghamshire]], [[Suurbritannia]] – [[7. detsember]] [[1979]] [[Cambridge (Massachusetts)]], [[USA]]) oli [[Suurbritannia]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] astronoom ja astrofüüsik, kes oma 1925. aasta doktoriväitekirjas pakkus esimesena välja, et tähed koosnevad suures osas [[vesinik]]ust ja [[heelium]]ist.<ref name="cwp-1"
==Lapsepõlv ja noorpõlv==
Cecilia Helena Payne oli üks kolmest lapsest, kes sündis [[Wendover]]is [[Inglismaa]]l Emma Leonora Helena (sündinud Pertz) ja [[Edward John Payne]]'i peres. Tema isa oli Londonis advokaat, ajaloolane ja muusik. Tema ema pärines preisi perest ning tal oli kaks silmapaistvat onu, ajaloolane [[Georg Heinrich Pertz]] ja [[Uus Kirik|svedenborgiaanist]] kirjanik [[James John Garth Wilkinson]].<ref name="acropoli"
Cecilia Payne käis Püha Pauluse Tütarlastekoolis (St Paul's Girls' School). Emalt ta ülikoolihariduseks raha ei saanud, see läks vaid venna koolitamiseks. 1919. aastal pälvis ta stipendiumi õppimaks [[Cambridge'i Ülikool]]i [[Newnham College]]'is, kus ta kuulas loenguid [[botaanika]], [[füüsika]] ja [[keemia]] alal. Ta osales ka [[Arthur Eddington]]i loengus, mis rääkis tema 1919. aasta ekspeditsioonist Aafrika lääneranniku lähedal [[Guinea laht|Guinea lahes]] asuvale [[Príncipe]] saarele, kus ta jälgis ja pildistas 29. mail tähti päikesevarjutuse lähedal, et panna proovile [[Albert Einstein|Einsteini]] [[üldrelatiivsusteooria]]. See loeng tekitas Cecilia Payne'is suure huvi astronoomia vastu. Ta viis oma õpingud lõpuni, ent ei saanud soo tõttu kraadi (Cambridge'is hakati naistele ülikoolikraade andma alles 1948. aastal).
29. rida:
==Doktoritöö==
Shapley veenis Payne'i doktoritööd kirjutama, ning 1925. aastal sai Payne esimese teadlasena doktorikraadi astronoomias [[Radcliffe'i Kolledž]]ist (praegu osa [[Harvardi Ülikool]]ist). Tema väitekirja teema oli "Stellar Atmospheres, A Contribution to the Observational Study of High Temperature in the Reversing Layers of Stars".<ref name="math
Payne seostas korrektselt tähtede spektraalklassid nende tegelike temperatuuridega, kasutades [[ionisatsioon]]iteooriat, mille oli välja töötanud India füüsik [[Meghnad Saha]]. Ta näitas, et suure variatiivsuse tähtede spektrijoontes põhjustab erinev ionisatsioonihulk eri temperatuuridel, mitte aga elementide erinev hulk. Ta oletas korrektselt, et [[räni]], [[süsinik]]ku ja tavapäraseid metalle, mille olemasolu näitas [[Päike]]se spektrum, esineb Päikesel umbes samas koguses nagu [[Maa (planeet)|Maal]], ent [[heelium]]i ja eriti [[vesinik]]ku esineb oluliselt suuremal hulgal (vesinikku umbes miljon korda rohkem). Seega näitas tema väitekiri, et vesinik on tähtede põhiline koostisosa.
Väitekirja retsensent, astronoom [[Henry Norris Russell]], veenis Payne'i loobuma järeldusest, et Päikese koostis on Maa omast erinev, sest see rääkis vastu toona aktsepteeritud teooriale. Ta muutis oma arvamust neli aastat hiljem, olles ise jõudnud teiste vahenditega samale tulemusele. Ehkki selgus, et Payne'il oli olnud õigus, langes avastajakuulsus sageli Russellile, ehkki ta ise tunnistas oma artiklis Payne'i tulemusi.<ref name="newnham"
==Isiklik elu==
Kooliajal viis Cecilia läbi katse, millega soovis tõestada palve efektiivsust. Ta pani kokku kaks gruppi, millest üks oli kontrollgrupp. Hiljem sai temast agnostik.<ref
1931. aastal sai Cecilia Payne Ameerika Ühendriikide kodakondsuse. Euroopa-reisil kohtus ta 1933. aastal Saksamaal vene päritolu astrofüüsiku Sergei I. Gaposchkiniga. Naine aitas tal saada USA viisa ning nad abiellusid 1934. aasta märtsis, asudes elama [[Massachusetts]]i osariiki ajaloolisse [[Lexington (Massachusetts)|Lexingtoni]], mis asub Harvardi lähedal. Neil oli kolm last: Edward, Katherine ja Peter. Cecilia Payne'i tütar mäletab teda kui "innustunud õmblejat, leidlikku kudujat ja ablast lugejat". Tema ja ta pere olid [[unitaarid|Esimese Unitaaride Kiriku]] liikmed ning ta õpetas [[pühapäevakool]]is.<ref
==Karjäär==
86. rida:
==Viited==
{{viited
<ref name="cwp-1">Jean Turner, [http://cwp.library.ucla.edu/Phase2/Payne-Gaposchkin,_Cecilia_Helena@861234567.html Cecilia Helena Payne-Gaposchkin (1900–1979)], Contributions of 20th Century Women to Physics</ref>
<ref name="acropoli">Humfry Payne, Paolo Enrico Arias, ''La scultura arcaica in marmo dell'Acropoli (1981), lk. 79: "Payne, Humfrey Gilbert Garth... figlio unico dello storico Edward John Payne e di sua moglie Emma Leonora Helena Pertz, nipote di Georg Heinrich Pertz, il curatore dei «Monumenta Germaniae Historica», e di James John Garth Wilkinson, il discepolo di Swedenborg.</ref>
<ref name="math">[http://genealogy.math.ndsu.nodak.edu/id.php?id=137517 Cecilia Payne-Gaposchkin], Mathematics Genealogy Project</ref>
<ref name="newnham">Rachael Padman, [http://www.newn.cam.ac.uk/about-newnham/college-history/biographies/content/cecila-payne-gaposchkin "Cecilia Payne-Gaposchkin (1900 - 1979)"], Newnham College Biographies, 2004 ([http://www.webcitation.org/5o0fZYSgo arhiveeritud versioon])</ref>
<ref name="rd4JN">Keith James Laidler, ''Energy and the Unexpected''. Oxford: Oxford University Press, 2002, lk. 109: "kuna ta sai tegelikult paremad tulemused grupist, mis ei palvetanud, sai temast veendunud agnostik."</ref>
<ref name="TkiNv">[http://www.harvardsquarelibrary.org/unitarians/payne2.html Harvard Square Library.]</ref>
}}
==Välislingid==
| |||