Rakvere: erinevus redaktsioonide vahel

==Ajalugu==▼

{{vaata|Rakvere ajalugu}}▼

Hilisema kivist Rakvere linnuse kohal asus varem üks suuremaid muinaseesti [[linnus]]eid, mida tunti juba [[12. sajand]]il '''Tarvanpea''' nime all. Aastatel [[1219]]–[[1220]], alistas Taani kuningas [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|allutas ja ristis Virumaa alad]] (vt [[Taani valdused Eestis]]). Taanlased asusid selle kohale oma kantsi rajama arvatavasti [[13. sajand]]i II veerandil, kasutades algul eestlaste poolt rajatud valli ja puit[[palissaad]]i. Siis rajati ka [[Rakvere Vallimägi|Rakvere Vallimäel]] [[Rakvere ordulinnus]]e esimesed kivihooned, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri katked hilisema pealinnuse edelanurgas. – [[Läti Henriku kroonika]]s mainitakse [[1226]]. aastal esimest korda [[Tarvanpea]] asulat. [[1252]]. aastal nimetati taanlaste uut tugikohta [[Rakvere ordulinnus|linnust]] Wesenberghi (Tarvanpea keskalamsaksa keeles). ▼

[[1267]]. aastal alanud sõjategevuses, õiguste üle kontrollida kaubandust ja laevatamist Narva jõel, tungisid Novgorodi väed vürst Juri juhtimisel Virumaale Rakvereni, rüüstasid raskelt piirkonda. [[Rakvere linnus|Kindlust]] vallutada ei suutnud ja kaotasid ühe oma pealikest ja muid tähtsaid mehi ning pöördusid tagasi. [[1268]]. aasta jaanuaris tuli mitu Novgorodi vürsti oma vägedega (umbes 30 000 meest) üle [[Narva jõgi|Narva jõe]] ning läksid [[Rakvere lahing (1268)|Rakvere alla]].▼

[[1302]]. aasta [[Rakvere ordulinnus|linnuse]] juurde kujunenud Wesenberghi asula sai [[Lübecki linnaõigus]]ed. [[1346]]. aastal müüs Taani kuningas [[Valdemar IV]] peale [[Jüriöö ülestõus]]u oma Eestimaa alad valdused (([[Harjumaa|Harju-]] ja [[Virumaa]] koos [[Tallinna linnus|Tallinna]], [[Rakvere linnus|Rakvere]] ja [[Narva linnus]]tega)) [[Saksa ordu]] [[ordumeister]] [[Goswin von Herikel]]ile umbes nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest ja Saksa ordu pantis need [[1347]] [[Liivi ordu]]le.▼

{{Vaata|Virumaa}}, ''[[Taani valdused Eestis]]'', ''[[Rakvere ordulinnus]]'', ''[[Harju-Viru rüütelkond]]''▼

{{Vaata|Rakvere kihelkond}}, ''[[Rakvere foogtkond]]'', ''[[Rakvere mõis]]'', ''[[Rakvere kirikumõis]]'', ''[[Rakvere Mihkli kirik]]''▼

Rakvere linna arengus mõjutas linna kujunemist seda edela- ja läänepoolt ümbritsenud [[Rakvere mõis]]a ja idapoolt [[Rakvere kirikumõis]]a valdused, mistõttu linn kujunes algselt põhjast kagusse suunduva kaarena, mis keskosas [[Rakvere Vallimägi|Vallimäe]] ja [[Rakvere Mihkli kirik|kiriku]] vahelisel alal oli vaid mõnisada sammu lai. ▼

[[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõjas]], 1558. aastal pärast Narva alistamist Vene vägede poolt jätsid Rakveret kaitsnud saksa garnison linnust maha ja ala võeti üle Boris Kolõtševi salga poolt 1558. aasta augustis. Samal aastal sai Rakvere [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] kontrolli all oleva maakonna keskuseks ning oli tugevalt kindlustatud. Rakvere kindlusmüüri ehitamiseks aga lammutati Rakvere linnas [[frantsisklased|frantsisklaste]] [[Rakvere Püha Mihkli klooster|Püha Mihkli]] [[katoliku kirik Eestis|katoliku kiriku]] munga[[klooster]], [[Rakvere Mihkli kirik]], [[gild]]imaja ja mõned kivist kodanike kivimajad.▼

Järgnenud [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõjas]] [[Rakvere piiramine (1568)|1568. aastal piirasid edutult Rakveret]] ja põletasid maha linna ümbritsenud alevi, Pärnust tulnud [[mõisamehed]], Poola kuninga pooldajad. [[Rakvere piiramine (1572)|1572]]. ja [[Rakvere piiramine (1574)|1574]]. aastal piirasid linnust Rootsi väed, kuid samuti tulemusteta. [[Rakvere piiramine (1581)|1581]]. aastal toimus Rootsi vägede poolne linnuse piiramine [[Pontus De la Gardie]] juhtimisel ning oli edukas. Vene garnison kapituleerus 4. märtsil 1581. 1583. aastal sõlmitud [[Pljussa vaherahu]]ga läks linn Rootsi haldusesse.▼

[[Rakvere mõis]] loodi [[1618]]. aastal, mil [[Rakvere linnus]]e ala [[lään]]istati [[Reinoud van Brederode]]le (1567–1633), kelle Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] 12. juunil 1616 oli Rakvere [[vabahärra]]ks teinud ja kes [[Hollandi Vabariik|Hollandi]] saadikuna oli osalenud [[Stolbovo rahu]]läbirääkimistel. [[1631]]. aastal andis [[Gustav II Adolf]] Brederodele ka Rakvere linna. [[1669]]. aastal omandasid mõisa [[Tiesenhausen]]id ning [[19. sajand]]i keskel [[Rennenkampff]]id. ▼

[[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal 1703. aastal, koondas W. A. von Schlippenbach väed Lääne-[[Virumaa]]le, kuid jätsid piiräärsed alad idapoolsed alad vene vägede meelevalda. Vene rüüsteväe liikumisel [[Viru-Nigula kihelkond]]a, taganesid rootsi väed Sõmerult Rakverre ja seejärel Tallinnasse. 5. septembril ületasid vene väed [[Kunda jõgi|Kunda jõe]] ning eelväed tungisid Rakverre, kus viimased rootsi väed süütasid linnas asunud moonalaeod ning taganesid lahinguta. Rakverre jäänud linnaelanikud tapeti ning [[Rakvere]] linn põletati vene vägede poolt. Vene väed lõid uue tugipunkti Rakvere juurde, kust suundusid rüüstesalgad ([[kalmõkid]] jt) rüüstama ümberkaudseid [[Haljala kihelkond|Haljala kihelkond]], [[Kadrina kihelkond|Kadrina]], [[Rakvere kihelkond|Rakvere]], [[Viru-Jaagupi kihelkond|Jakobi]] ja [[Simuna kihelkond]]a, mis järgmise kahe päeva jooksul rüüstati. [[Virumaa]] järel tungisid vene rüüstesalgad [[Järvamaa]]le.▼

[[1783]]. aastal kehtestati [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigis]] asehalduskonnad ja loodi [[Tallinna asehalduskond|Tallinna asehalduskonna]] [[Rakvere kreis]] ning [[Wesenberg]]i linn osteti [[Tiesenhausen]]ilt 45.011 rubla eest ära ning nimetati üheks [[Eestimaa kubermang]]u [[kreisilinn]]aks. [[1805]]. aastal asutati Rakveres [[Rakvere kreiskool|kreiskool]], [[1814]]. aastal algkool.▼

[[1870]]. aastal avati Rakveres Balti Raudtee Seltsi [[Tallinna-Narva raudtee|Balti raudtee]]liinil, [[Rakvere raudteejaam]]. [[1912]]. aastal asutati [[Rakvere Õpetajate Seminar]].▼

{{Vaata|Wesenbergi kreis}}, ''[[Viru maakond]]'', [[Rakvere rajoon]], ''[[Lääne-Viru maakond]]''▼

{{Panoraampilt|Rakvere linnuse varemed vallikraaviga2.jpg|800px|[[Rakvere ordulinnus]]e varemed}}▼