Valga: erinevus redaktsioonide vahel

== Ajalugu ==▼

[[Pilt:Shubert map - R07L05.jpg|pisi|Valga ümbrus [[Friedrich Theodor Schubert]]i topograafilisel kaardil 1850–1890]]▼

[[Pilt:USSR map NO 35-8 Valga.jpg|pisi|Valga linn ja ümbrus [[Külm sõda|külma sõja]] aegsel Ameerika Ühendriikide sõjalisel kaardil]]▼

{{Vaata|Valga ajalugu}}▼

Valgat on esmakordselt mainitud [[1266]]. aastal nime '''Walk''' all [[Liivimaa ordu]] dokumentides seoses maapäevade korraldamisega. Keskajal oli Valga alev üks kahest kohast, kus kogunes [[Vana-Liivimaa]] [[maapäev]], teine oli [[Volmari]] [[Läti]]s.▼

[[1286]]. aastast leidub sissekanne [[Riia]] linna võlaraamatus, kus mainitakse Johannes Clericus de Walcot ja Johannes Stedinc de Walkot. [[1296]]. aastal mainitakse sealsamas Thidericus de Walcot. Ilmselt olid need inimesed Valgast pärit. Võib oletada, et Valga alevi algne nimi oli ''Walco, Walko, Walk''. Teise versiooni järgi pärineb Valga nimi vanast eesti sõnast "valketa", mis tähendas 'valge'. Valgal oli ka teine nimi, mis seostus linna sees voolava [[Pedeli jõgi|Pedeli jõega]]: Podel, Põdeli jne. Lõpuks jäi nimeks Walk, Valga, Läti poolel Valka.▼

[[11. juuni]]l [[1584]] andis [[Poola]] kuningas [[Stefan Bathory]] [[Rzeczpospolita]] [[Liivimaa hertsogkond]]a kuulunud Valgale asutamiskirja ja [[Riia linnaõigused]]. Seda peetakse Valga linna sünnipäevaks. Valga jäi [[Poola-Leedu]] valdustesse. [[17. aprill]]il [[1590]] kinnitas Poola kuningas [[Sigismund III]] Valga asutamiskirja teist korda.▼

[[1626]]. aastal läks Valga [[Rootsi aeg|rootslaste]] valdusse. [[6. märts]]il 1626 kinnitas [[Rootsi]] kuningas [[Gustav II Adolf]] kõik Valga senised privileegid.▼

[[1710]]. aastal läks Valga [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus [[Moskva tsaaririik|Venemaa]] valdusse. [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1764]] kinnitas [[Venemaa keiser|keisrinna]] [[Katariina II]] järjekordselt Valga linna privileegid. [[3. juuli]]l [[1783]] loodi Katariina II [[ukaas]]iga [[Balti provintsid]]ele uus halduskord. Riia ja Võnnu ([[Cēsis]]e) maakonna kirdeosadest moodustati [[Valga kreis]], mis kuulus [[Liivimaa kubermang]]u. Nii sai Valgast kreisilinn ehk maakonnakeskus. [[1865]]. aastal ehitati linna ühekorruseline kõrge pool[[kelpkatus]]e, katuseakende ja tornikesega historitsistlikus stiilis [[Valga raekoda]]<ref name="Da5F7" />.▼

[[1903]]. aastaks oli Valgast saanud tähtis [[raudtee]]de keskus. Tänu sellele kasvas Valga linna elanikkond kiiresti. [[Valga raudteejaam]]a läbis neli raudteed:▼

*[[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmeline]] [[Pihkva–Riia raudtee|Pihkva–Valga–Riia raudtee]] ▼

*laiarööpmeline [[Tartu–Valga raudtee|Valga–Tartu raudtee]]▼

*[[kitsarööpmeline raudtee Eestis|kitsarööpmeline]] [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee]] ▼

*kitsarööpmeline [[Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene raudtee]]▼

[[23. märts]]il [[1902]] valiti esimene eesti soost Valga linnapea: [[Johannes Märtson]].▼

[[1913]]. aastal oli Valgas 5 suuremat, üle 20 töötajaga tööstusettevötet, kus töötas 700 töölist, sealhulgas raudteetöökodades 500.▼

[[1914]]. aastal ehitati linna elektrijaam, võimsusega 270 kW.▼

[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] käigus hõivasid linna Läti punased kütipolgud ja pärast nende taganemist Venemaale [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|okupeerisid sakslased]] Valga [[1918]]. aasta jaanuaris. [[31. jaanuar]]il [[1919]] toimus Valga linna lähedal [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] kuulus [[Paju lahing]].▼

Eesti ja [[Läti]] iseseisvumisel muutus Valga kuuluvuse küsimus peamiseks tüliõunaks kahe riigi vahel. Vaidlust asus lahendama rahvusvaheline komisjon, mida juhtis [[Suurbritannia|Briti]] kolonel [[Stephen Tallents|Stephen George Tallents]]. Kuna kumbki pool ei nõustunud kompromissi tegema, siis jagas Tallents Valga linna kaheks. [[1. aprill]]il [[1927]] jõustus Eesti lõunapiir lõplikult.▼

[[1. juuni]]l [[1922]] asutati [[Valga Muusikakool]], mis on koos [[Narva Muusikakool]]iga vanimaid muusikakoole Eestis.▼

[[1939]]. aasta [[1. september|1. septembril]] algas [[Teine maailmasõda]].▼

[[1940]]. aasta [[17. juuni]]l [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude Liit okupeeris]] ja [[6. august]]il [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)#Eesti annekteerimine|annekteeris]] Eesti.▼

[[9. juuli]]l [[1941]] hõivasid Valga [[Väegrupp Nord|Saksa okupatsiooniväed]]. [[19. september|19. septembril]] [[1944]] vabanes Valga [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|saksa okupatsioonist]], mis asendus [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|nõukogude okupatsiooniga]].▼

[[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1993]] toimusid [[Eesti taasiseseisvumine|taasiseseisvunud Eestis]] Valga linnavolikogu valimised. Alates [[1994]]. aastast toimuvad igal aastal [[11. juuni]]l, Valga linna sünnipäeva paiku, [[Valga linna päevad]]. Alates [[2005]]. aastast antakse linnapäevade ajal silmapaistvatele valgalastele [[Valga linna aukodanik]]u tiitel.▼

Seoses [[Schengeni leping]]uga liitumisega kõrvaldati [[21. detsember|21. detsembril]] [[2007]] Valgas kõik [[piiripunkt]]id ja -tõkked.▼