Eduard Pohl: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
8. rida:
Ostis parun Ungern-Sternbergilt tüki maad Türgasoost, praeguse Viljandi raudteejaama lähedusest. Tol ajal oli see täiesti kasutamata soine ala. Ehitas tehase tolle aja kõige moodsamate materjalidega. Vabrik sai nimeks Phönix ning kujunes esimese maailmasõja eel suurima tööliste arvu ja tootmismahuga tikuvabrikuks Eestis.<ref name=":0" />
1920. aastatel eksporditi tikke Inglismaale ja Ameerikasse. Rootsi tuletikutrust ostis aga 1928. aastaks
Eduard Pohl müüs maha ka oma maja Viljandis Tartu ja Lossi tänava nurgal Sakala pangale ning kolis Tallinna. Maja on säilinud tänaseni.<ref name=":0" />
Pärast tikuvabriku müüki rootslastele asutas ASi Linaprodukt ja rajas Mõisakülasse linavabriku, Tallinnas oli tal kaubandusettevõte AS Ladu. Linavabrik oli ehitatud laenatud kapitali eest, ent ei toonud piisavalt sisse ja neelas ka teiste äride tulud. Pohl sattus majanduslikesse raskustesse ning see röövis ka tema tervise.<ref>{{Netiviide|Autor=K. K-er|URL=http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19291023.2.19|Pealkiri=Eduard Pohl. In memoriam|Väljaanne=Päevaleht|Aeg=23. oktoober 1929|Kasutatud=}}</ref>
Eduard Pohli surma järel hinnati tema vallasvara väärtuseks 83 krooni, sealhulgas kantud ülikond ja sügispalitu, mille väärtus 10 krooni. Tema võlausaldajate hulgas jäi [[Eesti Pank]] ilma 94 553 kroonist ja [[Tallinna Majaomanikkude Pank]] 13 018 kroonist<ref>Võlg on rikkuse alus! Rahvaleht, 9. mai 1933, nr. 54, lk. 5.</ref>.
| |||