Eduard Pohl: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
link |
Resümee puudub |
||
2. rida:
Aastal [[1904]] asutas ta [[Viljandi]]sse tuletikuvabriku ([[E. Pohli tuletikuvabrik]]).
== Biograafia ==
Eduard Pohl oli suurtaluniku poeg tolleaegsest Aidu vallast. Nooruses töötas ta Viljandis Rumjantsevi riidekaupluses õpipoisina ja hiljem poesellina.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Martti Kass|URL=http://sakala.postimees.ee/2152665/viljandi-tikke-vois-osta-inglismaal-ja-usa-s|Pealkiri=Viljandi tikke võis osta Inglismaal ja USA-s|Väljaanne=Sakala|Aeg=18. juuni 2004|Kasutatud=}}</ref>
Ostis parun Ungern-Sternbergilt tüki maad Türgasoost, praeguse Viljandi raudteejaama lähedusest. Tol ajal oli see täiesti kasutamata soine ala. Ehitas tehase tolle aja kõige moodsamate materjalidega. Vabrik sai nimeks Phönix ning kujunes esimese maailmasõja eel suurima tööliste arvu ja tootmismahuga tikuvabrikuks Eestis.<ref name=":0" />
1920. aastatel eksporditi tikke Inglismaale ja Ameerikasse. 1928. aastaks olid kõik Eesti tikuvabrikud müüdud Rootsi tuletikutrustile ning Viljandi vabrik sai uued omanikud.
Eduard Pohl müüs maha ka oma maja Viljandis Tartu ja Lossi tänava nurgal Sakala pangale ning kolis Tallinna. Maja on säilinud tänaseni.<ref name=":0" />
Eduard Pohli surma järel hinnati tema vallasvara väärtuseks 83 krooni, sealhulgas kantud ülikond ja sügispalitu, mille väärtus 10 krooni. Tema võlausaldajate hulgas jäi [[Eesti Pank]] ilma 94 553 kroonist ja [[Tallinna Majaomanikkude Pank]] 13 018 kroonist<ref>Võlg on rikkuse alus! Rahvaleht, 9. mai 1933, nr. 54, lk. 5.</ref>.
| |||