Amata lade: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
8. rida:
Lademe [[avamusala]] kulgeb vööndina [[Mõniste]]st [[Petseri]]ni<ref name="EE"/>. Vööndi laius on 5–10 km<ref name="EE"/>.
Lade [[paljandumine|paljandub]] nt [[Piusa jõgi|Piusa jõel]]<ref name="EE"/>. [[Piusa jõe ürgorg|Piusa jõe ürgoru]] üks paljand [[Vahtseliina]]s on võetud [[Amata lademe tüüpläbilõige|Amata lademe tüüpläbilõikeks]], seal on lademe paksus Eesti aladele erandlikult 30 meetrit.<ref name="loodus.keskkonnainfo.ee">http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx?obj=yrg&id=-2096437456 (vaadatud 18.04.2013)</ref>. Lätis paljandub see [[Gauja]] vasakpoolsete lisajõgede [[Amata]] ja [[Rauna jõgi|Rauna]] ürgorgudes, samuti ka [[Kuramaa]]l [[Kuldīga]] ümbruskonnas ning [[Abava]] ürgorus [[Sabile]] ja [[Renda]] vahel.<ref>[http://www.lu.lv/fileadmin/user_upload/lu_portal/projekti/vpp/mali_latvija/visp_geol/LATV_GEOL_KARTE_PUSMILJONA_1998_pdf.pdf Latvijas ģeoloģiskā karte M 1:500 000 - Latvijas Universitāte]</ref> Amata ürgoru Ainava kallas on lademe stratotüübiks.<ref>[http://www.la.lv/amatas-krastu-skaistie-iezi-un-ainavas-2/ Amatas krastu skaistie ieži un ainavas.] Guntis Eniņš</ref>
Lademe kivimkoosseisus on palju [[kilt]]a, ent paljandites domineerib [[liivakivi]]<ref>http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 17.02.2013)</ref>.Lademe alumised kivimid on Devoni kivimitele ebatüüpilise kaldega, laskudes Põhja pool sügavamale.<ref>Devonskoe terrigennoe osadkonakoplenie na glavnom devonskom pole V Kuršs; Riga : Zinatne, 1992.</ref>
| |||