Magneesium: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P blokk > plokk
37. rida:
 
====Mineraalides ja kivimites====
Magneesium kuulub ligikaudu 200 [[mineraal]]i koostisessekoostisse. Need on vees raskesti lahustuvad [[karbonaatsed mineraalid|karbonaatsed]] (eriti [[dolomiit]] ja [[magnesiit]]),<ref name="Ahmetov"/> [[sulfaatsed mineraalid|sulfaatsed]] ja [[silikaatsed mineraalid]] (viimaste seas domineerib [[oliviin]]) <ref name="Ahmetov"/> ning [[oksiidsed mineraalid|oksiidsed]], [[hüdroksiidsed mineraalid|hüdroksiidsed]], [[fosfaatsed mineraalid|fosfaatsed]], [[arsenaatsed mineraalid|arsenaatsed]], [[boraat mineraalid|boraatsed]], [[nitraatsed mineraalid|nitraatsed]] ja [[oksalaatsed mineraalid]].
 
Võrreldavate mõõtmete tõttu saab magneesiumiioon kristallvõres vahetevahel asendada raud(II)-, koobalti-, nikli- ja tsingiiooni.
92. rida:
 
===Vihmavees===
[[Vihmavesi|Vihmavees]] on magneesiumi 1 g/t kuni 501–50 g/t.
 
===Organismides===
129. rida:
 
==Ühendid==
Magneesiumi [[keemiline ühend|ühend]]itel on rida sarnasusi teiste [[leelismuldmetallid]]e ningja [[tsink|tsingi]] ühenditega. On ka erinevusi: näiteks [[lahustuvus]]e poolest sarnanevad nad rohkem [[liitium]]i ühenditega.
 
Magneesiumi [[oksüdatsiooniaste]] on tavaliselt +2, isegi [[magneesiumhüdriid]]is (MgH<sub>2</sub>). [[Intermetallilised ühendid|Intermetalliliste ühendite puhul]] kindlat oksüdatsiooniastet ei ole.
137. rida:
Neid on looduses suurel hulgal, näiteks [[karbonaadid|karbonaadina]] [[dolomiit|dolomiidi]] koostises. Dolomiiti leidub tervete mägedena. Samuti on neid näiteks mitmetes [[asbestid]]es ning [[soolakaevandus]]tes, kus nad võivad esineda näiteks [[karnalliit|karnalliidi]] ja [[kiseriit|kiseriidina]]. Peale selle sisaldab magneesiumi [[merevesi]], sealhulgas [[magneesiumkloriid]]ina (MgCl<sub>2</sub>). Mereveest saadakse raskesti lahustuvat [[magneesiumhüdroksiid]]i (Mg(OH)<sub>2</sub>) [[kaltsiumhüdroksiid]]i lisamise teel. Magneesiumhüdroksiidi kasutatakse muu hulgas [[paberitööstus]]es ja [[heitgaasid]]e puhastamiseks [[vääveldioksiid]]ist ja [[vääveltrioksiid]]ist; moodustuvad [[magneesiumsulfit]] (MgSO<sub>3</sub>) ja [[magneesiumsulfaat]]. Peale selle kasutatakse magneesiumhüdroksiidi mitme soola, näiteks magneesiumsulfaadi ja [[magneesiumkloriid]]i sünteesiks. Viimane on veevabas vormis lähteaine vaba magneesiumi tootmisel elektrolüüsi teel.
 
Magneesiumi lihtsamate soolade lahustuvus on sarnanesarnaneb [[liitium]]i soolade omaleomaga. [[Magneesiumfluoriid]] (MgF<sub>2</sub>) on vees raskesti lahustuv. Teised soolad koostisega MgX<sub>2</sub>, kus X on [[kloor]], [[broom]], [[jood]] või [[nitraatioon]], on vees kergesti lahustuvad. Vees raskesti lahustuv ühend on veel [[magneesiumammooniumfosfaat]] (MgNH<sub>4</sub>PO<sub>4</sub>∙6H<sub>2</sub>O), mida saab kasutada magneesiumi või [[fosfaatioon]]i [[keemiline analüüs|analüüsiks]]. Tööstuses kasutatakse teda kiiresti kõvastuvate [[tsement]]ide valmistamisel.
 
Lahustuvad magneesiumiühendid on kibeda maitsega{{lisa viide}}.
146. rida:
 
===Magneesiumi intermetallilised ühendid ja magneesiumisulamid===
[[Pilt:Mg alloy car engine blocks.jpg|pisi|Magneesiumsulamist mootoriblokidmootoriplokid]]
{{Vaata|Magneesiumisulamid}}
Magneesium moodustab palju intermetallilisi ühendeid, näiteks koostisega MgX<sub>2</sub> ja Mg<sub>2</sub>Z, kus X on näiteks [[vask]], [[nikkel]], [[tsink]] või [[tina]] ning Z vask, nikkel, [[elavhõbe]] või [[plii]].
248. rida:
 
===Magneesiumipuudulikkus===
Toitumisest tingitud [[magneesiumipuudulikkus]]t inimesel ei tunta, kuid mao ja soolte haigused võivad vähendada magneesiumi imendumist ning neeruhaiguste, alkoholismi ningja pikaajalise [[diureetikum]]ide tarvitamise korral võib esineda magneesiumipuudulikkus, mis avaldub [[lihasnõrkus]]e ja [[krambid|krampidena]]. Arvatakse, et magneesiumipuudulikkus võib suurendada [[ateroskleroos]]i ja [[rütmihäired|rütmihäirete]] riski.
 
===Vajalik magneesiumikogus===
265. rida:
Magneesiumi toodetakse ka asbestijäätmetest ([[magneesiumsilikaat]]). Üha enam toodetakse magneesiumi ja selle sulameid jäätmetest.
 
Magneesiumi varudMagneesiumivarud on praktiliselt piiramatud.
 
==Magneesiumi kasutamine==
293. rida:
 
==Ajalugu==
Magneesiumiühendeid tunti ammu enne elemendi avastamist. ''[[Magnesia usta]]'' ('põletatud magneesia') nime all tunti [[magneesiumoksiid]]i, ''[[magnesia alba]]'' ('valge magneesia') nime all [[magneesiumkarbonaat]]i või magneesiumoksiidi ja magneesiumkarbonaadi määramata vahekorras hüdratiseeritud segu<ref group="m">Mustaks magneesiaks (''magnesia nigra'') nimetati [[mangaandioksiid]]i.</ref>. NendestNende nimetuste järgi on element nime saanud. Arvatavasti on ''magnesia'' nime saanud [[Vana-Kreeka]] maakonna [[Tessaalia]] piirkonna [[Magneesia]] järgi: sealt saadi nimetatud aineid (samuti [[magnetiit]]i ja [[mangaan]]i ühendeid).
 
Esimene, kes magneesiumi ühendeid süstemaatiliselt uuris, oli šoti füüsik ja keemik [[Joseph Black]]. Aastal [[1755]] näitas ta teoses "De humore acido a cibis orto et Magnesia alba", et lubjakivi ([[kaltsiumkarbonaat]]) ja ''[[magnesia alba]]'' ([[magneesiumkarbonaat]]), mida tol ajal sageli segi aeti on erinevad ained. Ta käsitas ''magnesia alba''<nowiki>'t</nowiki> uue [[keemiline element|elemendi]] [[karbonaadid|karbonaadina]]. Sellepärast nimetatakse Blacki sageli magneesiumi avastajaks, kuigi ta ei saanud magneesiumi [[lihtaine]]na.