Magneesium: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P blokk > plokk |
||
37. rida:
====Mineraalides ja kivimites====
Magneesium kuulub ligikaudu 200 [[mineraal]]i
Võrreldavate mõõtmete tõttu saab magneesiumiioon kristallvõres vahetevahel asendada raud(II)-, koobalti-, nikli- ja tsingiiooni.
92. rida:
===Vihmavees===
[[Vihmavesi|Vihmavees]] on magneesiumi
===Organismides===
129. rida:
==Ühendid==
Magneesiumi [[keemiline ühend|ühend]]itel on rida sarnasusi teiste [[leelismuldmetallid]]e
Magneesiumi [[oksüdatsiooniaste]] on tavaliselt +2, isegi [[magneesiumhüdriid]]is (MgH<sub>2</sub>). [[Intermetallilised ühendid|Intermetalliliste ühendite puhul]] kindlat oksüdatsiooniastet ei ole.
137. rida:
Neid on looduses suurel hulgal, näiteks [[karbonaadid|karbonaadina]] [[dolomiit|dolomiidi]] koostises. Dolomiiti leidub tervete mägedena. Samuti on neid näiteks mitmetes [[asbestid]]es ning [[soolakaevandus]]tes, kus nad võivad esineda näiteks [[karnalliit|karnalliidi]] ja [[kiseriit|kiseriidina]]. Peale selle sisaldab magneesiumi [[merevesi]], sealhulgas [[magneesiumkloriid]]ina (MgCl<sub>2</sub>). Mereveest saadakse raskesti lahustuvat [[magneesiumhüdroksiid]]i (Mg(OH)<sub>2</sub>) [[kaltsiumhüdroksiid]]i lisamise teel. Magneesiumhüdroksiidi kasutatakse muu hulgas [[paberitööstus]]es ja [[heitgaasid]]e puhastamiseks [[vääveldioksiid]]ist ja [[vääveltrioksiid]]ist; moodustuvad [[magneesiumsulfit]] (MgSO<sub>3</sub>) ja [[magneesiumsulfaat]]. Peale selle kasutatakse magneesiumhüdroksiidi mitme soola, näiteks magneesiumsulfaadi ja [[magneesiumkloriid]]i sünteesiks. Viimane on veevabas vormis lähteaine vaba magneesiumi tootmisel elektrolüüsi teel.
Magneesiumi lihtsamate soolade lahustuvus
Lahustuvad magneesiumiühendid on kibeda maitsega{{lisa viide}}.
146. rida:
===Magneesiumi intermetallilised ühendid ja magneesiumisulamid===
[[Pilt:Mg alloy car engine blocks.jpg|pisi|Magneesiumsulamist
{{Vaata|Magneesiumisulamid}}
Magneesium moodustab palju intermetallilisi ühendeid, näiteks koostisega MgX<sub>2</sub> ja Mg<sub>2</sub>Z, kus X on näiteks [[vask]], [[nikkel]], [[tsink]] või [[tina]] ning Z vask, nikkel, [[elavhõbe]] või [[plii]].
248. rida:
===Magneesiumipuudulikkus===
Toitumisest tingitud [[magneesiumipuudulikkus]]t inimesel ei tunta, kuid mao ja soolte haigused võivad vähendada magneesiumi imendumist ning neeruhaiguste, alkoholismi
===Vajalik magneesiumikogus===
265. rida:
Magneesiumi toodetakse ka asbestijäätmetest ([[magneesiumsilikaat]]). Üha enam toodetakse magneesiumi ja selle sulameid jäätmetest.
==Magneesiumi kasutamine==
293. rida:
==Ajalugu==
Magneesiumiühendeid tunti ammu enne elemendi avastamist. ''[[Magnesia usta]]'' ('põletatud magneesia') nime all tunti [[magneesiumoksiid]]i, ''[[magnesia alba]]'' ('valge magneesia') nime all [[magneesiumkarbonaat]]i või magneesiumoksiidi ja magneesiumkarbonaadi määramata vahekorras hüdratiseeritud segu<ref group="m">Mustaks magneesiaks (''magnesia nigra'') nimetati [[mangaandioksiid]]i.</ref>.
Esimene, kes magneesiumi ühendeid süstemaatiliselt uuris, oli šoti füüsik ja keemik [[Joseph Black]]. Aastal [[1755]] näitas ta teoses "De humore acido a cibis orto et Magnesia alba", et lubjakivi ([[kaltsiumkarbonaat]]) ja ''[[magnesia alba]]'' ([[magneesiumkarbonaat]]), mida tol ajal sageli segi aeti on erinevad ained. Ta käsitas ''magnesia alba''<nowiki>'t</nowiki> uue [[keemiline element|elemendi]] [[karbonaadid|karbonaadina]]. Sellepärast nimetatakse Blacki sageli magneesiumi avastajaks, kuigi ta ei saanud magneesiumi [[lihtaine]]na.
|