Forex: erinevus redaktsioonide vahel

'''FOREX''Forex''''' (ing. kl.ingl ''Foreign Exchange Market'', FX) on rahvusvaheline pankadevaheline [[valuuta|valuutavahetuse]] turg, mida kutsutakse sageli kutsutakse „sularahaturuks“"sularahaturuks" (ing. kl.ingl ''cash market'' või ''spot interbank market''). FOREX ''Forex-''turg toimib praktiliselt kõikjal, kus leiabvahetatakse asetüht ühe valuuta vahetaminevaluutat teise vastu. Nii, näiteks saame FOREX turu osalisteks, ise sellele mõtlematagi, puhkuse ajal oma riigikoduriigi sularaha külastatava riigi valuuta vastu vahetades. SeeIga eimaailma olegi üllatav, et iga [[Maa|Maa]] elanikuinimese kohta tuleb päevas umbes 200 [[USA dollar|USA dollari]] väärtuses turukäivet. TegelikuleTegelikust, majandustegevusest tulenevaletulenevast raharahavahetamise vahetamisevajadusest vajaduseleon lisandublevinumgi (ja isegi domineerib selle üle) valuutade vahetaminevaluutavahetamine kasumi teenimise eesmärgil. <ref name="r1"/>

Valuutaturul kauplemine ei toimukaubelda mingis kindlas kohas ning sellel puuduvad ühtsed standardid. ValuutavahetusValuutat toimub läbivahetatakse investeerimis- ja maaklerfirmade võrgu, [[keskpank|keskpankade]], ning kommertspankade jakaudu. turulTurul on ka eraisikutest [[investor|investorid]] ja kauplejad, kes on turulesinna pääsenud läbi maaklerfirmade kaudu. Peaaegu kõik valuutaoperatsioonid teostatakseteevad suurtesuured ja mõjukate pankademõjukad pooltpangad, neid kutsutakse turutegijateks (ingl Market''market-makers''). <ref name="r1"/> Eraisikute kaudu toimubtehakse turul hinnanguliselt ainult 2% kõikidest valuutatehingutest.

FOREX''Forex'' on käibe mahultkäibemahult kõige suurem ja jõulisemalt kasvav turgfinantsturg: 1977. aastal moodustas valuutaturu päevase kauplemise maht ligemale 5 [[miljard|miljardit]] dollarit, kuid juba kümnendi1987. pärastaastaks oli see kasvanud 600 miljardini. 1998. aastal ulatus esmakordselt 1 [[triljon|triljoni]] USA dollarini. Tänapäeval on päevakäive umbes 4 kuni 4,5 triljonit dollarit. Võrdluseks on USA [[võlakiri|võlakirjaturu]] päevane käive on ainultpäevakäive ligikaudu 800 miljardit dollarit ning [[aktsia|aktsiaturul]] kõigest 100 miljardit dollarit. Seega ületab FOREX ''forex''-turu päevane käivepäevakäive umbes 5 korda kõigi teiste finantsturgude kogukäivet. <ref name="r1"/>

FOREX ''Forex''-turg on maailma kõige dünaamilisem ja [[likviidsus|likviidsem]] turg., FOREX turgmis on kauplemiseks avatud 24 tundi ööpäevas. Eelkõige erineb see traditsioonilistest finantsturgudest vahendite kiire käibe ja operatsioonide madala omahinna poolest. <ref name="r1"/>

==FOREX ''Forex''-turu põhilised valuutad==

FOREX''Forex''-turu turul enim kasutatavadenimkasutatavad valuutad on järgmised:<ref name="r1"/>

==FOREX ''Forex''-turu peamised osalised==

FOREX ''Forex-''turu suurimad osalised ja mõjutajad: on järgmised:<ref name="r1"/>

*[[föderaalreservi süsteem|USA Föderaalreserviföderaalreservi Süsteemsüsteem]]

*[[Bank of England|InglismaaSuurbritannia Pankpank]]

*Jaapani Pankpank

*Šveitsi Rahvuspankrahvuspank

*Austraalia Reservpankreservpank

*Uus-Meremaa Reservpankreservpank

==Kasumi''Forex''-turul kasumi teenimine FOREX turul==

FOREX ''Forex-''turul kaubeldes püütakse teenida kasumit [[arbitraaž|arbitraaži]] kasutades. Arbitraaži all mõitetakseSee reeglinatähendab kahte korraga toimivattoimuvat tehingut (ostmine ja müümine), mille eesmärgikseesmärk on teenida hindade erinevuse pealt maandatud riskiga kasumit. Arbitražöör teeb panuse, et hind muutub ajas või ruumis. Arbitraaži all mõistetakse tegevust, mille eesmärk on saada hinnavahest kasumit hinnavahelt, ehk osta odavalt ja müüa teiselmuul ajal kallimalt maha, muutmata kauba omadusi muutmata. Arbitraaživõimalused tekivad tavaliselt tänu väikestele hinnaerinevustele eri turgudel või tihedalt seoses olevateseotud instrumentide vahel. Arbitraaži võimalusArbitraaživõimalus võib esinadatekkida ka ühe aktsia piires. <ref name="r2"/>

vajalike dollarite arvuga ühe euro ostmiseks. Valuutakurssi võib väljendada (noteerida) kas otseselt ning kavõi kaudselt. Otsene noteering näitab, mitu ühikut koduvaluutat on vaja ühe ühiku välisvaluuta omandamiseks. Kaudne noteering näitab, mitu ühikut välisvaluutat on vaja ühe ühiku koduvaluuta omandamiseks. <ref name="r3"/>

Eesti pangad noteerivad valuutasid üldjuhul otse, erandiks on [[SRÜ|SRÜ riikide]] valuutad. Otsene noteering on levinum ka Mandri-Euroopas. Inglise pangad seevastu eelistavad kaudset noteeringut, USA pangad aga kasutavad mõlemat meetodit, nii otsest kui ka kaudset noteeringut. <ref name="r3"/>

Valuutavahetuses annavad pangad kaks noteeringut, nendeks on: valuuta ostu- ja müügikursi väärtusväärtuse. Olenemata sellest, kas kasutatakse otsest või kaudset noteeringut, nimetatakse madalamat kurssi alati ostukursiks ning kõrgemat seetõttu müügikursiks. Ostu- ja müügikursi vahet nimetatakse kursivaheks ja ka spreadiks''spread''<nowiki/>'iks. <ref name="r3"/>

Oletame, et pank teatab euro kursiks USA dollari suhtes 1,0920-10920–1,0923 EUR/USD. AntudSee kurss tähendab, et pank ostab ühe euro 1,0920 dollari eest ning müüb 1,0923 dollari eest. Kursivahe on antud juhul 0,0003 USA dollarit ehk 3 punkti. Punktiks nimetatakse valuutaturilvaluutaturul 0,0001 ehk 1/10 000 rahaühikut, FOREX ''forex''-ringkondades teatudtuntud kui ''pip''.

Kursivahe on seda väiksem, mida aktiivsem ja stabiilsem on turg. Väga väike on USA dollari, Šveitsi frangi ja Jaapani jeeni kursivahe, suurem on see näiteks Rootsi kroonil janing Singapuri dollaril, sest nende turg on suhteliselt väike. <ref name="r3"/>

Täiesti vabalt kujunevad näiteks USA dollari, Šveitsi frangi ja Jaapani jeeni kurss, kuid samas ei ole vähe ka neid riikeriik, kes on oma valuuta kursi mõne teise valuuta või riigi valuutaga sidunud. Tavaliselt on selliste riikide puhul tegu väiksema majandusega riikidega ja seda on tehtud valuuta suurema stabiilsuse tagamise eesmärgil. Valuutakurssi, mis on jäigalt seotud mõne teise riigi valuuta või valuutakorviga, nimetatakse püsikursiks. [[Eesti kroon|Eesti krooni]] kurss oli vanasti fikseeritud [[Saksa mark|Saksa marga]] suhtes kursiga 8 EEK/DEM. <ref name="r3"/>

Valuuta ei pea olema tingimata ujuvkursigaujukursiga või püsikursiga. Võimalikud on ka vahepealsed variandid, kus valuutakursi kõikumisele on seatud teatud parameetrid. Euroopa Valuutasüsteemivaluutasüsteemi valuutad võisid enne 1993. aasta augustit üksteise suhtes kõikuda 2,25% ja pärast seda 15% ulatuses. <ref name="r3"/>

Ujukursi korral määrab ühe valuuta hinna teises valuutas selle valuuta nõudlus ja saadavus valuutaturul. Püsikursi korral sõltub ühe valuuta hind teises valuutas riigi [[rahapoliitika|rahapoliitikast]] ja selle eesmärkidest. Ajaloos on tulnud ette kordi, kus ka püsikurssiriik on riik vahetevahel sunnitud nõudmise ja pakkumise järgi korrigeerima ka püsikurssi. <ref name="r3"/>

Seetõttu tuleb arvestada, et pikaajaline trend, mille aitab leida tasakaalumudel, ei pruugi lühiajalisega mitte alati kokku langeda, ning– ka kindla tõusutrendiga valuuta võib kogedajärsult järske laguseidlangeda. Suhteliselt rahulikulgirahulikul päeval võib valuutakurss kõikuda 2% - 32–3% ulatuses ning paariks kuuks tehtud valuutaprognoosid on prognoosijast olenevalt väga erinevad. <ref name="r3"/>