'''Vibu''' on [[laskerelv]], mida kasutatakse [[nool]]te ja mõnel pool ka kuulide lennutamiseks. Vibu koosneb painduvast [[puu|vibukaare]]st ehk loogast ja selle otsi ühendavast [[vibunöör|nöör]]ist. Vibusid on kasutatatud kasutatud [[jahipidamine|jahil]], kalastamisel ja [[sõda|sõjas]] [[hilispaleoliitikum]]ist kuni tänapäevani kõikjal maailmas. Pärast [[tulirelv]]ade kasutuselevõttu on vibu tähtsus relvana järk-järgult vähenenud,. Kuid veel [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] kasutatikasutasid täpsuslaskurid vibu täpsuslaskurite poolt, vibuga tapeti vähemalt 5000 sõdurit.<ref>Vibu ja noolega – läbi ajaloo. Võitleja, november 1958, nr. 11, lk. 7.</ref> Tänapäeval täidab vibu kõiki kunagisi ülesandeid. Klassikalist vibu lastakse hoides looka parema käega ning asetades noole kindlasti paremale poole kaart, selline asend suurendab laskekiirust ja -täpsust. ning nööriNööri hoidmisel kasutatakse tihti sõrmeraudasidsõrmeraudu, mis võimaldavad tugevamat tõmmet ja vähendavad sõrmede stressi.
Eristatakse kolme vibu põhiliiki: lihtvibu, liitvibu ja plokkvibu.
# Lihtvibu look on ühest kindlast materjalist, mille läbilõike pindala väheneb otste suunas. Inglise pikkvibu laskekiiruseks on hinnatud 12 noolt minutis.
# . Liitvibu ehk refleksvibu look on mitmest osast ja eri materjalidest kokku liimitud ning jõudeolekus ilma nöörita tagaspidi kaardus. Selline ehitus annab vibule suure elastsuse ja laskekauguse (kuni 900 m). Lahingus on liitvibuga saavutatud sihitud tabamus on üle 700 meetri ja see sündmus on jäädvustatud ühel aasia-india freskol. EksperimentaalareholoogEksperimentaalarheholoog Lars Anderseni järgi võib ratsaniku liitvibu laskekiiruseks olla 3 noolt / 0,6 sekundissekundiga. <ref>https://www.youtube.com/watch?v=BEG-ly9tQGk</ref>
# . Plokkvibu ehituses kasutatakse plokke, kaableid, et suurendada vibu kiirust ja kergendada sihtimist tõmbetugevuse vähendamisega vinnatõmmatud asendis.
